Miks tasub kulla hinnal silm peal hoida?

 (11)
Miks tasub kulla hinnal silm peal hoida?
Kulla- ja hõbedakangid hoiulaegaste ruumisFoto: Scanpix/ Reuters

Kulla hind tõusis läinud nädalal järsult, kui maad võtsid kriisijutud. Kulla hind viskus ühe päevaga 1200 dollari alt kõrgemale 1260 dollarist untsi eest.

Reedel maksis 31,1 grammi ehk unts kulda 1239 dollarit, täna on see taas alla 1200 dollari taseme. Neljapäeval oli kulla hinnal seitsme aasta suurim päeva tõus, mil väärismetall kallines 4%. Täna langes kulla hind
3,3%, 1198,6 dollarile untsist.

Kas kulla hind reageerib kriisidele? Paljud vaatlejad on hakanud selles kahtlema. Võtame näiteks 2011. aasta, kui valitses eurokriis ja kardeti riikide pankrotte, pangakrahhe ning suisa euroala lagunemist. Mida tegi sel ajal kulla hind? Kukkus, kirjutab FAZ.

Tänavu on hakanud kulla hind tõusma. Kuni 12. veebruarini on kulla hind kerkinud 17%. Hiljutise hinnalanguse järel on kuld ikka läinud aasta lõpuga võrreldes USA dollarites 13% plussis.

Sageli käivad kulla hinnahüpped kaasa aktsiaturgude kukkumistega. Kuld on omamoodi hirmubaromeeter – olgu siis hirmuks finantsturgudel toimuv, Hiina mõju maailmamajandusele, USA majanduse oodatust kehvem seis, madalast naftahinnast tingitud naftatootjate hävimine või pangaaktsiate langusest tuletatav võimalik finantskriis. Siia võib lisada ka sõjategevuse Süürias ja põgenike kriisi.

Šveitsi suurpanga UBSi analüütiku Giovanni Staunovo sõnul on sel aastal kulla hinnatõusu põhipõhjuseks turvalisuse otsimine. Sarnast funktsiooni täidavad näiteks Saksa valitsuse võlakirjad. Nende ostulaine tagajärjel on võlakirjade kursid tõusnud ja tootlus langenud. Saksa valitsuse 10-aastase võlakirja tootlus on kahanenud imeväikeseks – vaid 0,14% aastas.

Kuld on mõnda aega olnud ebasoosingus, kuna oodati, et USA keskpank hakkab tõstma ülimadalat intressimäära. Seda on ka tehtud. Kui hoiustega raha ei teenita, on rahapaigutuse mõttes kuld neile sarnane, kuna kullal puudub positiivne rahavoog. Kui aga intressimäärad on kõrgemad, siis kuld lihtsalt seisab, hoiused aga teenivad rahavoogu.

Nüüd aga arvestatakse, et USAs ei pruugi sel aastal enam intressimäär tõusta. Kui varem oodati edasist tõusu, siis on intressiootuse muutuse mõju kulla jaoks neutraliseeritud.

Kuld meeldib rahapaigutajatele osalistele seetõttu, et see ei ole erinevalt enamusest finantsvarast samal ajal kellegi kohutus. See käib vaid füüsilise kulla kohta – peaasjalikult kuldmüntide ja kullakangide kohta. Lisaks sellele eksisteerib veel nn. paberkuld (õigemini küll elektrooniline kuld). Selleks on börsil kaubeldavad kullafondide osakud. Fond investeerib lisandunud raha füüsilisse kulda ja osaku hinnaliikumine peaks järgima kulla hinnaliikumist. Selle instrumendi kasuks räägib mugav tehingute tegemine arvuti tagant lahkumata, samuti ei ole tarvis kulla jaoks hoiulaegast rentida ning füüsilist kulda liigutada. Tuntuima kullafondi osaku sümbol USA börsil on GLD.