Milder suurendas laenu abil osalust Baltikas


Meelis Milder
ETA FOTO

Baltika juht Meelis Milder võttis firma tegevjuhtidele kuuluva firma BMIG osaluse suurendamiseks Baltikas Hansapangast kolmeks aastaks 25 miljoni krooni suuruse laenu. Nüüd on tegevjuhtidest saanud ettevõtte suurimad aktsionärid.

Baltika juhtkonnale eesotsas Meelis Milderiga kuuluva firma BMIG osalus Baltikas tõusis nüüd ligi 23 protsendile. Koos Meelis ja Maire Milderi isiklike osalustega kuulub Baltika juhtkonnale juba 30 protsenti firmast.

Meelis Milder, Baltika juhtkonnale kuuluv firma BMIG ostis juurde ligi 4,3 protsenti aktsiatest. Kuidas te seda rahastasite? Lihtsad inimesed võtavad ikka pangast laenu, kust nad selle raha muidu saavad. Täpsemalt öeldes võtsime osaluse suurendamiseks Hansapangast 25 miljonit krooni laenu kolmeks aastaks. Intress on 8,5 protsenti. Me peame ikka Baltikas ette nägema ka konservatiivsemaid aegu, aktsia ei pruugi ju iga aasta nii tõusta nagu praegu. Aasta algusest on Baltika aktsia tõusnud enam kui neli korda.

Kuidas on Teie osalus Baltikas aja jooksul muutunud? Kui BRF ostis esmakordselt Baltika aktsiaid 1996. aastal, siis oli minu osalus 5 protsenti. Tänaseks võib öelda, et mul on koos abikaasa Mairega Baltikas 20protsendiline osalus.

Mis on Teie mõtted nüüd ühe pikaajalise investori lahkumisel? Investeerimisfond BRF ostis osaluse Baltikas 1996. aastal ja siis maksis aktsia alla 20 krooni. Eile müüs BRF oma osaluse maha ja sai ühe aktsia eest 107,34 krooni. Meie koostöö on olnud väga meeldiv ja tahan Baltika juhina neid tänada toetuse eest ka murrangulistel aegadel. Eriti just paaril viimasel aastal seoses Montoni kaubamärgi juurutamisega. Väga kahju oli täna lõplikult kätt suruda ja selline koostöö lõpetada.

Kuidas oli BRFiga koos töötada? Oli väga mugav töötada koos ühe suure ja pikaajalise investoriga läbi nende keeruliste aegade. Loodame, et saame ka ilma nendeta hästi hakkama. Nüüd on meil teistsugune aktsionäride struktuur. Täna kuulub Baltika tegevjuhtkonnale 30 protsenti Baltikast ja 70 protsenti aktsiatest on Tallinna börsil vabalt kaubeldavad. Kui mu mälu ei peta, siis oleme täna Balti riikide börsidel ühe suurema vabalt kaubeldavate aktsiate hulgaga firma. Meil on palju aktsionäre, kes aktiivselt ootavad aktsia väärtuse kasvu.

Kas Te olete uute aktsionäride esindajatega ka juba kohtunud? Käisin viis päeva tagasi Baltikat tutvustamas Helsingis, Stockholmis, Londonis ja ka Tallinnas. Kes neist, kellega kohtusin, ka aktsiaid ostsid, seda ei tea.

Kas Baltika jätkab ka edaspidi tegevjuhtidele aktsiaoptsiooniprogrammide pakkumist? Jah, on plaanis küll. Hetkel jooksevad kaks optsiooniprogrammi. Üritame nende lõppedes osta nii palju aktsiaid, kui suudame.

Olen kuulnud, et Baltikal on plaanis Vene partneritelt jaemüügikett välja osta? Meil on igasugu variante õhus. Meie võime selle keti laiendamisse investeerida on oluliselt suurem kui meie partneril. Töötame mitme stsenaariumiga ja üks neist on partneritelt nende osaluse täielik väljaostmine. Teine võimalus on koos Vene partneritega teha ühisfirma ka Uuralites ja Siberis. Täna on raske öelda, milline stsenaarium realiseerub, aga aasta lõpuks saab see selgeks.

Väikeaktsionärid peavad juhtkonna osaluse suurenemist positiivseks näitajaks

Baltika väikeaktsionär Kalev Kaasik märkis, et tema ise oma osalust Baltikas küll suurendanud pole. “Kui tegevjuhid oma osalust suurendavad, on see igal juhul positiivne,” oli tema kommentaar.

Baltika väikeaktsionär Juhan Kolk märkis, et tema ostis Baltika aktsiaid ikka palju-palju aastaid tagasi, veel rublade eest. “Olen alati arvanud, et Baltika on hea aktsia ning eriti tervitatav on, kui osalust firmas suurendab tegevjuht,” ütles Kolk.

Meelis Milderi osaluse suurendamist Baltikas pidas positiivseks uudiseks ka väikeaktsionär Madis Talgre. Küsimusele, miks BRFi nõustaja Joakim Helenius ei tõstnud BRFi osalust teise firma alla ümber, nagu ta Viisnurgaga tegi, vastas Talgre, et ju tal polnud siis nii palju raha.

Baltika finantsdirektor Ülle Järv ütles, et eraisikuna ta Baltika aktsiaid juurde ei ostnud, küll aga juhtkonnale kuuluva firma BMIG vahendusel suurendas osalust Baltikas.

Helenius: las Baltika juhtkond jätkab ise

Eile müüs Baltika suurim omanik Baltic Republics Fund (BRF) kogu oma 34,56protsendilise osaluse firmas, kokku üle 2 miljoni aktsia.

Tehingu hinnaks kujunes 216 miljonit krooni (107,34 krooni aktsia kohta). 250 000 aktsiat ehk 4,29% ettevõttest omandas Baltika juhile Meelis Milderile kuuluv OÜ BMIG, mille osalus Baltikas tõusis 22,78 protsendile Sellega sai BMIG ühtlasi Baltika suurimaks omanikuks. Enne kuulus firmale 18,5% Baltikast.

Ülejäänud 1 762 400 aktsiat ostsid kohalikud ja rahvusvahelised institutsionaalsed investorid. Pärast BRFi väljumist omanikeringist on Baltikal vabas ringluses umbes 70% aktsiatest, ettevõtte juhtidest omanike käes 30%.

Miks BRF oma osaluse müüs? BRFi mandaat lõpeb järgmisel aastal, mil fond lõpetab lihtsalt tegevuse. Seega oleks nii või teisiti pidanud Baltika aktsiatega midagi ette võtma. Sama lugu oli Viisnurgaga, kus BRF omas enamusosalust. Viisnurgas tõstis aga BRFi nõustaja Joakim Helenius hiljuti fondile kuuluva osaluse teise firma alla ümber.

“Mulle meeldib alati omada firmas enamusosalust. Baltikas räägime me aga vähemusosalusest,” põhjendas Helenius. Samuti on Baltika tema sõnul oma arengufaasis Viisnurgast kaugemale jõudnud. “Baltika juhtkond teeb head tööd ja tahab ise jätkata — mina lepin sellega,” lausus Helenius.

Alati on raske firmast õiget väljumismomenti leida. “Firmal läheb hästi ning aktsiaturg on tugev,” põhjendas Helenius, miks lahkumise hetk valiti praegu. “Baltika on ikka veel tõusu ja taastumise faasis, mistõttu uued aktsionärid peaksid võitma Baltika kasvavate näitajate pealt,” ütles Helenius. “Nad võivad firmasse investeerida ajal, kui parem osa loost ei ole veel tingimata selja taga.”

“Positiivne on ka see, et omanikud ise soetavad firmas aktsiaid juurde,” märkis Helenius. “Investoritele annab see hea signaali.”

Heleniuse jaoks kujunes Baltika heaks leiuks — aktsiad soetati hinnaga alla 20 krooni tükk, nüüd müüdi need maha rohkem kui viis korda kallimalt.

Tehingu viis läbi investeerimispank Suprema. “Ostjaid küll raske leida polnud,” sõnas Suprema turgude osakonna juht Sten Sumberg. Huvi oli tema sõnul suur, tutvustusi tehti Euroopa linnades, tagasisidet tuli igalt poolt. “Ega me ei teinud seda esimest korda. Panime huvi kokku, korraldasime kohtumised.”

Uusi investoreid — kindlustusseltse ja varahaldusfirmasid — leiti kokku kaheksast riigist. Eesti, Soome, Rootsi, Austria, Saksamaa, Luksemburg, Suurbritannia tulid Sumbergil kohe meelde. “Skandinaaviast oli väga hea võtmine, Eestis oli huvi tagasihoidlikum. Osaleti, aga tagasihoidlikult, rolli mängis ka see, et hind on juba tõusnud. Eestlaste arvates on Balti firmad need kõige halvemad,” rääkis Sumberg.

“Välisinvestorid vaatasid Baltikat teiste sarnaste regiooni ettevõtetega võrreldes,” selgitas Helenius. “Eesti investorid vaatasid aga Baltika aktsia kiiret hinnatõusu ning mõtlesid — kui kõrgele ta ikka võib tõusta!”

Peksupoisist staariks

Võrrelda Baltika paari aasta tagust olukorra praegusega on sama kui võrrelda ööd päevaga.

Alates 23. veebruarist, mil Baltika tuli välja möödunud aasta neljanda kvartali tulemustega, on väärtpaber tõusnud kolm ja pool korda.

Pärast 2003. hiigelkahjumi aastat on viimased kolm kvartalit näidanud Baltika enam kui kümne miljoni kroonist kasumit. Kunagine peksupoiss on tõusnud staari staatusse.

Baltika edu taga on müügipinna efektiivsuse paranemine, müügipinna laienemine nii Eestis kui ka teistel kiiresti arenevatel turgudel, keskendumine jaekaubandusele. Positiivseks võib pidada seda, et tootmine kolitakse lähimas tulevikus kallilt kesklinna pinnalt Lasnamäe Tööstusparki.

Kevadel tõestas Baltika oma majandusliku olukorra paranemist, makstes üle pika aja dividende.

Käisin tänavu ka ise Baltika aktsionäride koosolekul. Peamiseks märksõnaks oli keskendumine kasumlikkusele. Samuti laienemine ja efektiivsus. Minule tundub Baltika mõnevõrra n-ö hansapangalik. Mõlemad firmad on ambitsioonikad, motiveeritud juhtkonnaga ja kasvule orienteeritud.

Väga positiivne on ka ettevõtte juhtide kuulumine omanikeringi ja nende osaluse suurendamine. See peaks andma ka Baltika väikeaktsionäridele julgust.