Milder oli kolmapäeval ettevõtte möödunud aasta tulemusi tutvustades õnnelik.

Baltika kasum oli 16,7 miljonit krooni. Kõige suurem oli viimase kvartali kasum, milleks oli 11,3 miljonit krooni. Selle summa sees on ühekordne finantstulu 3,9 miljonit krooni. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas käive 17%, 581,9 miljoni kroonini.

“Viimase kvartali kasum oli väga hea,” märkis Suprema analüütik Triin Palge. Head on Palge sõnul nii tegevus- kui ka brutomarginaalid. Äripäeva börsitoimetuse juht Tõnis Oja soovitab riskialtil investoril Baltika aktsiaid osta. Sama meelt on Palge.

Valitud jaekaubanduse strateegia ei kindlusta mitte ainult ettevõtte kasvu, vaid tagab ka suurema kasumlikkuse. Eeskätt varude ja jaekaubanduse juhtimise oskuste parendamise tulemusena kasvas Baltika brutokasum 40%, ulatudes 270 mln kroonini, rääkis Milder. Brutomarginaal kasvas 18%, tõustes 46,2 protsendini. Bränd Monton andis Baltika brutokäibest 54% ehk 125 miljonit krooni. CHR/Evermenilt tuli 29% ehk 67 miljonit krooni ja Baltmanilt 16% ehk 36 miljonit krooni.

Poola kaubamärki Reserved Eestis müüv OÜ LPP Retail Estonia juht Hendrik Pass märkis, et Monton ja Reserved konkureerivad üksikute tootegruppide osas, kuid üksteise tegemisi ja hingamisi jälgitakse. Baltika möödunud aasta kasumit pidas ta nõrgaks, aga arvestades nende 2003. aasta auku, on trend positiivne. “Kui nad sama tarkade otsustega jätkavad nagu seni, ujutakse ilusti taas pinnale,” möönis Pass.

Baltika suurimad jaeturud olid 28 protsendiga Eesti, siis Leedu (26%) ja Ukraina (17%). Läti turu osakaal oli (12%), Poolal (10%) ja Venemaal (7%). “Tänavu saab meie Balti riikide suurimaks jaeturuks Leedu,” oli Milder kindel. Võrreldes 2003. aastaga kasvasid turgudest kõige kiiremini Läti (42%), Leedu (36%), Ukraina (31%) ja Eesti (22%). Poola turul vähenes müük 17%.

Eelmisel aastal vähendas Baltika oma kohustusi pankade ees 18 miljoni krooni võrra. Firma võlakoorem on ligi 100 miljonit krooni, sel aastal tahetakse võlgu vähendada 18 miljoni võrra. Investeerida kavatsetakse 2005. aastal vähemalt tosinasse uude poodi.

Kõige enam avatakse poode Leedus, kokku viis. Ka pool plaanitud investeeringutest suunatakse Leetu, kuhu pannakse 10–12 miljonit krooni. Neli uut poodi on kavas avada Venemaal. Moskvast sisemaale liigutakse koos Rootsi päritolu sisustuskaubamajaga IKEA.

Praegu on Montonil poed IKEA loodud kaubamajades Mega Moskvas, Peterburis, Tðeljabinskis ja Jekaterinburgis.

Aktsionärid kindlad tuleviku suhtes

36 000 Baltika aktsia omanik Andres Erm pidas Baltika eelmise aasta kasumit päris tubliks saavutuseks. Baltika aktsionär on ta olnud viimased pool aastat. Tema sõnul saab nüüd firmal ainult hästi minna.

Erm märkis, et käib ka ise Venemaal ja Ukrainas äri ajamas, need on suured turud, seal Baltika nime teatakse ja tooteid ostetakse. “Need on ju põhjatud turud,” kommenteeris ta ning lisas, et võrreldes Zara ja Mangoga on Baltikal veel ruumi kasvada küll. “Mul on Ukrainas palju ärimeestest sõpru ja kõigi abikaasad käivad Montoni poodides, sest kaup on hea,” põhjendas ostuotsust ärimees.

Tema sõnul oli Baltikal küll alguses raske, aga kui kord läbimurre saavutatud, on juba lihtsam. Erm lubas, et kui vaba raha tekib, ostab ta Baltika aktsiaid veel juurde.

19 940 Baltika aktsia omanik, sakslane Lothar Dibowski on kindel, et Baltika läbimurre saab teoks sel aastal. Dibowski ootab Baltika käibe kasvu sel aastal 15–20 protsendi võrra ja 2005. aasta kasumiks ennustab ta 30 miljonit krooni. “Olen kindel, et aktsia tõuseb sel aastal vähemalt 60 kroonini,” märkis ta.

Dibowski möönis, et mullu aitas Baltika kasumit kasvatada ka nõrk dollar. Toorainet ja tootmist osteti sisse dollari eest ja müüdi tooteid eurode eest. Samas ei kasvanud käive mitte ainult uute poodide tõttu, vaid ka võrreldavatel poepindadel. Positiivne oli ka ebarentaablite poodide sulgemine Poolas.

Dibowski loodab, et tänavu kasvab Baltika kasum just tänu Venemaale ja Ukrainale. Poolas tuleb kahjum kasumiks pöörata ja Balti riikides tuleb kasvatada müüki olemasolevates poodides. Dibowski spekuleerib, et võimalik on ka uute turgude vallutamine, näiteks Tðehhis. Helenius: tänavu on tulemuste näitamise aasta

Baltika on praegu õigel teel ning firma valikud on ennast õigustanud, ütles kolmapäeval Äripäevale antud intervjuus Baltika nõukogu liige Joakim Helenius.

Kas olete Baltika eelmise aasta tulemustega rahul?

Paar aastat tagasi ma ütlesin, et 2004. aasta on stabiliseerumise aasta ja 2005. aastal hakkab Baltika tulemusi näitama. Tegelikult olid eelmise aasta tulemused isegi paremad, kui ma lootsin. Igal juhul kinnitavad nad positiivset trendi.

Miks Baltikal üle-eelmine aasta nii kehvasti läks?

Balti riikides ei ole pelgalt moerõivaste tootmisel tulevikku. Ainus valik Baltika jaoks on areneda jaekaubandusettevõtteks. 2003. aasta suur kahjum oli tingitud sellest, et Baltika tegi läbi tohutu muutuse — tootmise asemel keskenduti moerõivaste jaemüügile. Firmal oli olemas selge eesmärk ja selle järgi asuti tegutsema. Muudatused võtsid aga aega.

Ka Baltika juht Meelis Milder rõhutas kolmapäevasel pressikonverentsil, et Baltika valik on areneda jaekaubandusvaldkonnas. On see ennast õigustanud?

Mõned aastad tagasi leidsid paljud, et uute kaubamärkide arendamine on vale samm ning Baltika peaks tegelema ainult tootmisega. Need, kes nii arvasid, eksisid täiesti. Praegu saame öelda, et see on ainus loogiline strateegia ja see töötab. Loomulikult oli see strateegia seotud riskidega. Sama võime öelda Montoni brändi turuletoomise kohta — kindlasti olid seal oma riskid. Riskantsetel otsustel on aga omadus vahel väga edukaks osutuda. Praegu hakkavad need otsused ennast ära tasuma.

Baltika on valinud idasuunalise laienemise. Miks? Kas ei võiks üritada läbimurret Euroopa Liidu turul?

Peame olema realistid. Tuleb minna sinna, kus on rohkem võimalusi midagi ära teha. Mida rohkem ida poole minna, seda vähem arenenud on turg ning seda suurem potentsiaal. Seal on võimalus alles hakata klientides bränditeadlikkust kujundama. Lääne-Euroopas on moerõivaste turg juba küllastunud ja sealsete firmadega ei ole mõtet konkureerima hakata.

Millal kavatseb Baltic Republics Fund (Helenius on BRFi nõustaja — toim.) oma osaluse Baltikas müüa?

Kindlasti on BRFil plaanis oma osalus Baltikas mingil hetkel realiseerida. Praegu ei ole aga mõtet sellega kiirustada, sest firma tulemused muudkui paranevad.