Miljonite eest vedurid tuntud ärimeestelt
Vahel kasutatakse raudteel toimuva iseloomustamiseks võrdlust raudtee alguse ning mõistuse lõppemise kohta. Ei tea, kas vedurite hanke puhul on tegemist mõistuse lõppemise või hoopis millegi muuga…
Liksutovi ja Glinka firma teenis mullu kahjumit
ASi Eesti Raudtee kõrval on raudteel opereerimiseks õigused mitmel firmal. Kuni selle aasta alguseni vedas Muugal asuvale söeterminalile AS Coal Terminal nende kaks aastat tagasi asutatud tütarfirma AS Coal Terminal Trans.
Paraku ei olnud firma tegevus edukas. Eesti rikkaimatele meestele Sergei Glinkale ning Maksim Liksutovile kuuluv firma teenis eelmisel aastal 111 miljoni kroonise müügitulu juures 27,4 miljonit krooni kahjumit. Selle aasta alul lõpetati kõigi töötajatega töölepingud ning seisma jäid ka eelmisel aastal muretsetud viis Ukraina päritolu vedurit seeriast 2TE116.
Kuid mitte kauaks.
Veebruaris võtab Eesti Raudtee kolm söeterminali vedurit ajutiselt rendile 11 000 krooni eest ööpäevas. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget põhjendatakse asjaoluga, et kolme vedurit pakuti üllatavalt soodsalt rentida.
Samal ajal kuulutatakse välja ka rahvusvaheline riigihange kuni viie veduri, seeriast 2TE116, rendilevõtuks vähemalt kaheks aastaks koos hilisema väljaostu õigusega. Pakkumisi oodati 9. aprillini.
Osaleb kolm pakkujat, nende hulgas ka Coal Terminal Trans. Madalaima hinnaga pakkumise teeb Venemaa juhtiva transpordi- ning energiamasinaehitusettevõtte Kolomenski tehase esindaja, osaühing Kolomna Energy Service. Eesti Raudtee võitja väljakuulutamisega ei kiirusta.
Ning siis toimuvad Tallinnas aprillilõpu sündmused, mille järel satub Eesti Raudtee hoopis teise olukorda. Transiit Venemaalt väheneb järsult.
“Veomahtude langus jätab ära vajaduse vedurite rentimise järele,” põhjendatakse riigihanke deklaratsioonis, milles lükatakse kõik pakkumised tagasi.
2005. aastal valitsuselt majanduse arendamise eest erandkorras kodakondsuse saanud Maksim Liksutov teatab pronkssõduri ümber toimunud sündmuste järel, et Eesti poliitikute tegevus tekitab viimasel ajal palju probleeme ning tema ei ole nende tegevusega üldse rahul, samuti kolib ta oma firma peakontori Eestist minema.
Maikuus lõpetab Eesti Raudtee Coal Terminal Transi vedurite rentimise.
Maist saab juuni. Pea igapäevaselt tulevad uudised, kuidas raudteel veosemahud vähenevad ning üksteise järel ähvardavad Venemaa poliitikud transiidi Eesti kaudu hoopis lõpetada.
Väidetav kiireloomuline olukord toob uue hanke
Juunikuu viimastel päevadel, kaks kuud pärast pronkssõduri ümber toimunud rahutusi, kui transiitveod raudteel on langenud vähemalt kolmandiku võrra, otsustab Eesti Raudtee korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke kolme Ukraina päritolu veduri rentimiseks. Põhjuseks tuuakse äärmiselt kiireloomuline olukord, mis on põhjustatud ettenägematutest asjaoludest. Eesti Raudtee teatel on neil partnerite kinnitused, et juulist hakkavad veosemahud tõusma ning firma peab selleks valmis olema.
26. juuni konkursil võetakse pakkumised osaühingult Kolomna Energy Service ning aktsiaseltsilt Coal Terminal Trans.
Eesti Raudtee enda vedurid seisavad reservis
Esimene küsib ühe veduri ööpäeva rendi eest 9975 krooni ning teine 9850 krooni. Asjatundjate hinnangul jääb ühe sellise veduri liisingmakse 7000 krooni juurde ööpäevas.
Leping sõlmitakse söeterminali kolme veduri rendilevõtuks, nende hind on konkurendist 125 krooni parem. Kokku kulub pooleteist-aasta rendile 16,2 miljonit krooni. Vedurite tarneaeg on nelja päeva pärast — 1. juulil.
Coal Terminal Transi eelmise majandusaasta aruandes ongi 2007. aasta planeeritud tegevuseks vedurite rendileandmine.
Osaühingu Kolomna Energy Service juhatuse liige Konstantin Kostjunin ütleb pärast omanikega konsulteerimist, et “otsustasime selle riigihanke kohta mitte mingeid kommentaare anda. Oleme ka igasuguseid kuulujutte kuulnud, kuid me ei tahaks neid kommenteerida.”
Küll märgib ta, et tänu nende osalemisele sai Eesti Raudtee parema hinna, kui muidu oleks saanud.
Miks hange nii lühikese aja peale tehti, Kostjunin ei tea. “Meil oleks olnud võimalus hange vaidlustada, kuna me seda ei teinud, järelikult oleme tulemusega rahul,” jääb Kostjunin vastustes sõnu valides lõpuni diplomaadiks.
Mehe diplomaatiline keel on ka mõistetav — Eesti Raudtee on neile sellise suurusjärgu klient, kellega pole mõtet ühe riigihanke pärast vimma kiskuda.
Aga Eesti Raudtee kümned enda vedurid seisavad reservis, nende hulgas nii Ameerika päritolu kui ka Ukraina 2TE116 seeria vedurid.
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul on küsimus kuludes. “Saime nii odava rendihinnaga need vedurid. Sellega säästame oma ressurssi.”
Eesti Raudtee: kaubamahud taastuvad sügisel
Eesti Raudtee väitel ei osanud nad ette näha Vene poole reageeringuid, kuid usuvad kaubavoogude taastumist septembris-oktoobris.
Kuna Eesti Raudtee juhtkonnas ei leidunud kellelgi aega ajakirjanikuga kokkusaamiseks, siis vastas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase küsimustele kirja teel.
Mis juuni lõpus juhtus, et oli vaja mõne päeva jooksul korraldada vedurite hange?
Juuni lõpus olid meil partnerite kinnitused, et mais pronkssõduri teisaldamise järel halvenenud Eesti-Vene majandussuhete tagajärjed, mis viisid kaubaveo mahtude vähenemiseni, on lühiajalised.
Nad olid veendunud ja kinnitasid meile, et mahud hakkavad juulist uuesti tõusma. Pidime selleks võimaluseks valmis olema, sest eelmine vedurite rendileping oli lõppenud.
Uue vedurite rendilepinguga saavutasime oluliselt soodsama rendihinna, kui see oli eelmises lepingus.
Paraku ei osanud me ette näha, et Vene pool jälgib jätkuva valulikkusega Eesti poliitikute väljaütlemisi Venemaa aadressil ja reageerib Eestis toimuvale varjatud piirangute säilitamisega.
Praeguse teabe põhjal on alust arvata, et kaubamahud hakkavad Eesti suunal taastuma septembri lõpus või oktoobri alguses.
Kui palju on Eesti Raudteel reservis seismas Ameerika vedureid ning kui palju 2TE116 seeria vedureid?
Reservis olevate vedurite hulk muutub iga päev vastavalt vedamist vajavate kaubarongide hulgale. Keskmiselt on Eesti Raudteel reservis igapäevaselt 20 vedurit.
Kes Eesti Raudtee juhatusest tegeles selle ning varasemate vedurite hangetega ning kelle allkiri on vedurite üürilepingul?
Hanke tulemused kinnitati juhatuse kollektiivse otsusega ja volitused lepingu allkirjastamiseks sai vagunimajanduse osakonna juhataja veeremidirektori ülesannetes Anton Jartsev.
Kommentaar
Tõnis Haavel
Eesti Raudtee nõukogu esimees
Eelmised nõukogud on andnud juhatusele suured otsustusõigused hangete tegemisel. Mind häirib selline asi. Praegu on raudteetransiidis rasked ajad ning mõistlikum oleks juhatusel nõukogu käest eelnevalt küsida, sest tegemist on põhimõttelise otsusega. Praegu peame sellega tagantjärele tegelema. 7. augustil on nõukogu korraline koosolek, kus kavatsen selle küsimuse tõstatada.
Majandusministeerium: raske on vedurite hankele hinnangut anda
Koit Brinkmann
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi abiminister Siim Kiisler ütles, et vedurite hankele on raske hinnangut anda, kuid tundub, et selles tehingus on Eesti Raudtee tänase seisuga rahaliselt kaotanud.
Kas vedurite rentimiseks korraldatud riigihange transiitvedude vähenemise olukorras ja maksumaksja raha kasutamine olid kõige mõistlikumad sammud ning kas ministeeriumil tuleks hanke tagamaid uurida?
“Raske on käigupealt hinnangut anda, sest Eesti Raudtee on iseseisev äriühing ja ministeerium ei kureeri jooksvalt ettevõtte juhatuse iga otsust,” ütleb Kiisler.
Ta tunnistab, et esitatud andmete põhjal paistab küll, et Eesti Raudtee on tänase seisuga rahaliselt kaotanud.
Samas ei sünni kõik sellised tehingud pahatahtlikkusest või rumalusest, vaid sellest, et ei ole lihtsalt võimalik kõiki asjaolusid täpselt ette ennustada, lisab Kiisler.
“Selliste olukordade uurimiseks on määratud riigi esindajad nii Eesti Raudtee nõukokku kui ka auditikomiteesse ja me ootame, et nemad hoiaksid sellistel tehingutel silma peal ja kui vaja, uuriksid neid põhjalikumalt,” ütleb ta.
Ministeeriumi sekkumine on Kiisleri sõnul vajalik juhul, kui nõukogu ja auditikomitee liikmed ei saa küsimustele rahuldavaid vastuseid.
Varasem tehing: vedurite ostu uurimiseks algatati kriminaalasi
Koit Brinkmann
2005. aastal ostis Eesti Raudtee Poltaava veduriremondi tehaselt 1,92 miljoni USA dollari eest kaks seeria 2TE116 vedurit. Toona 34protsendiliselt riigile kuuluv ettevõte selleks riigihanget ei korraldanud.
Raudteefirmale Spacecom kuuluv Daugavpils Lokomotivju Remonta Rupnica (DLRR) esitas kriminaalasja algatamise avalduse, kuna firma ei saanud Eesti Raudteele oma vedureid müüa, sest konkurssi ei toimunud.
ASi Spacecom juhataja Oleg Ossinovski rääkis siis, et nad oleksid saanud müüa oma eelmisel aastal ostetud vedureid tunduvalt odavamalt ning kohe, kuna Poltaava tehase veduritel oli pooleaastane tarneaeg.
Eelmise aasta detsembris kriminaalasi lõpetati. Tuvastati, et vedurite hankimine toimus kooskõlas turvalisusenõuetega ja riigihangete seaduses sätestatud erandiga julgeoleku nõuete täitmisel.
KES ON KES
* Eesti Raudtee juhatus Kaido Simmermann — juhatuse esimees
* Rene Varek
* Stephen Charles Archer
* Indrek Orav
* Eesti Raudtee uus nõukogu Tõnis Haavel — nõukogu esimees
* Tõnu Kõiv
* Peep Aru
* Tõnis Palts
* Urmas Sõõrumaa
* Gunnar Kraft
Miks Eesti Raudtee vajab Ukraina vedureid?
2002. aastal ostis Eesti Raudtee Ameerikast 74 General Electricu vedurit. Kaks aastat hiljem müüdi maha 15 Ukraina päritolu 2TE116 vedurit. Ostjaks oli Severstaltrans.
Eesti Raudtee toonane turundusdirektor Ain Kaljurand põhjendas müüki “Meie klientide kaubaveovajadustele vastavad Ameerika vedurid paremini kui Ukraina või Vene päritolu vedurid.”
Sama aasta juulis keelas Venemaa Ameerika päritolu veduritel Petseri jaama, 500 meetri kaugusele Eesti piirist, sõitmise. Eesti Raudtee vajas jälle Ukraina vedureid. Selle nädala esmaspäeval oli Petseri suunal Eest Raudtee kasutuses olevast üheksast 2TE116 seeria vedurist töös neli vedurit.
