Kuid kindlasti on inimesi, kes küsivad, mis startup siis ikkagi on, mille poolest ta tavalisest ettevõttest erineb ja milleks meile neid vaja on?

Startup’i eestikeelseks vasteks on idufirma — Stanfordi ülikooli professori Steve Blanki definitsiooni kohaselt on idufirma ajutine inimorganisatsioon, mis otsib korratavat ja paindlikku ärimudelit. Startup on üks ettevõtluse vormidest, see on suure kasvupotentsiaaliga, uuendusliku ja turgu muutva ärimudeliga alustav ettevõte või organisatsioon, mis on tihti juba alates algfaasist suunatud globaalsele turule. Idufirmasid eristab tihtipeale nn tavalisest ettevõttest ka organisatsioonikultuur, mis sarnaselt ärimudelile peab olema paindlik, avatud meelega ja valmis uuteks olukordadeks ning võimeline lahendama efektiivselt ootamatuid olukordi ja probleeme.

Samas on idufirma paljuski nagu tavaline ettevõte, mis annab ettevõtjale vabaduse valida ise endale meeskond, tegevusvaldkond, ärimudel jne. Üks peamistest erinevustest tuleneb sellest, et kogu tegevus on idufirma puhul pidevalt äärmiselt ebamäärastes tingimustes, tihti ekstreemsustes (nii töötempo kui ka mahtude mõttes), startup on pidevas muutumises. Edu korral lennutatakse firma globaalsele turule, täitesti uude olukorda peadpööritava kiirusega, kus tihtipeale on ainus viis ellujäämiseks õppida katse-eksitusmeetodil. Startup-ettevõtjal juba igav ei hakka!

Idufirmad testivad pidevalt piire ning kombivad uusi pindu — tegemist ei ole äri ja ärimudeliga, mis on turutingimustes juba tõestust leidnud, startup-ettevõtja peab olema valmis suurteks riskideks ning aktsepteerima, et iga ebaõnnestumine on võimalus õppida ning suurendab šanssi järgmine kord õnnestuda. Startup-ettevõtja peab olema ka uudishimulik, kuna idufirma üks alustala on asjade teisiti tegemine, et töötada välja ärimudel, mis looks tugeva raamistiku äriks.

Kui startup on lahendanud küsimused: mis on toode, kes on klient ja milline on ärimudel ehk jõudnud nn küpsesse ikka, siis peaks sellest mõningate arvamuste kohaselt saama ettevõte. Seevastu julgen hinnata, et enamus idufirmadest ei loobu sellest tiitlist ja kutsuvad ennast ammu pärast kohalikul või rahvusvahelisel tasandil läbi loomist endiselt startup’iks. Miks? Kuna paljud neist säilitavad nn startup’i mentaliteedi ja organisatsioonikultuuri ning nii ettevõte ise kui ka selle töötajad identifitseerivad end läbi selle. Startup’id ei salli staatilisust, ollakse pidevalt liikumises ja arengus, töötajatele luuakse võimalusi ja väljakutseid end igakülgselt proovile panna.

Startup’id nagu ettevõttedki loovad majandusse olulist väärtust. Lisaks kapitalile, mida teenitakse taoliste ettevõtete müügist, tekivad Eestisse ka kõrgepalgalised töökohad ning oskus arendada ja müüa rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid. Samuti tekib Eestisse uus põlvkond edukaid startup-ettevõtjaid, mis oma teadmisi ja kapitali uue ringiga tagasi tulevaste põlvede startup’idesse investeerivad.

Seda tõestavad järgmised faktid:
Alates 2006. aastast on suutnud investeeringuid kaasata 76 startup’i kogumahus 170 miljonit eurot (sellest 25 protsenti Eesti investoritelt). Kui 2013. aastal investeeriti Eesti päritolu startup’idesse 30,4 miljonit eurot , siis 2014. aastal oli see summa juba 70,9 miljonit eurot ning käesoleva aasta 7 kuuga on kohalikud startup’id suutnud kaasata 80,5 miljonit eurot riskikapitali.

Teine oluline viis, kuidas idufirmad panustavad majandusse, on tööandjana andes täna Eestis tööd 2154 inimesele ning makstes viimase kuue kuu jooksul riigikassasse tööjõumaksudena 11,7 miljonit eurot. Oluline on märkida, et kui riigi keskmine brutotöötasu oli käesoleva aasta esimesel poolaastal 1084 EUR, siis startup’ide puhul oli see 1997EUR. Samuti on kõnekas fakt, et kõikidest kohalike idufirmade töötajatest elab Eestis 80 protsenti.

Pigem peaks küsima ja mõtlema hoopis suunas, miks startup’ile Eesti? Mida saame teha selleks, et startup’il oleks siin hea olla ja tegutseda?

Jaga
Kommentaarid