Milliseid dokumente on vaja Euroopa Liidus reisides?
Suurem osa Euroopa riike on ühinenud Schengeni lepinguga ja nende piiridel kontrolli ei toimu. Ometi tasub kehtiv pass või ID-kaart reisidel käepärast hoida, seda võidakse küsida kasvõi julgeolekukaalutlustel, soovitab Eurokratt.
Euroopa Liidu piires liikumisel piisab ID-kaardist. Dokumentidest tasub teha ka koopiad ning hoida need originaalidest lahus.
Lapsel oma ID
Möödunud aasta juunist alates peab lastel olema reisimisel isiklik pass või ID-kaart isegi juhul, kui nad on kantud oma vanema passi. Kui laps reisib koos ühe vanemaga, on mõistlik kaasa võtta teise vanema lihtkirjalik nõusolek ning võimalusel ka inglisekeelne rahvastikuregistri väljavõte. Reisimist lubav allkirjastatud paber on vajalik ka siis, kui laps reisib üksi või koos täiskasvanutega, kes ei ole tema eestkostjad.
Vanusepiir, millest alates tohib laps üksi reisida, on firmati erinev. Näiteks Tallinki laevadel tohivad omapäi seilata vähemalt 15-aastased lapsed, kuid sugugi mitte kõikidel reisidel. Paljudel lennufirmadel (sh Estonian Air, Finnair, Air Baltic) on üksi reisimise vanusepiir 12 aastat. Lennufirmat tuleb sellistel puhkudel aegsasti teavitada, samuti peaks alaealisele lisaks muudele dokumentidele kaasa andma tema sünnitunnistuse.
Euroopa ravikindlustuskaart
Euroopa ravikindlustuskaardiga saavad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed EL’is ja Euroopa Majanduspiirkonnas reisides vajalikku arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate inimestega. Küll mitte siis, kui minnaksegi eesmärgiga end ravida lasta. Arstiabi ei ole siiski päris tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa hinnakirja järgi. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.
Igal riigil on avalike meditsiiniteenuste kohta oma eeskirjad. Mõnes riigis on ravi tasuta, mõnel pool tuleb selle eest tasuda osaliselt ning mõned riigid nõuavad täishinda, mille kindlustus hiljem hüvitab. Arved, retseptid ja kviitungid tuleks alles hoida. Hüvitist tuleb taotleda juba külastatavas riigis või, kui see pole võimalik, pärast koju jõudmist. Euroopa ravikindlustuskaart vähendab bürokraatiat ning kiirendab kulude hüvitamist. Kaardi saab tellida tasuta aadressilt www.eesti.ee või haigekassast.
„Puhkusteperioodil väljastame igal tööpäeval ühele-kahele inimesele, kes on ootamatult mõnes teises EL liikmesriigis arstiabi vajanud, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi. Selle toimetame teise riigi raviasutusele või haigestunule e-posti või faksi teel,“ räägib Maris Liitmäe, Eesti Haigekassa klienditeeninduse juht.
Enamasti on need juhtumid üsna sarnased – inimene haigestub ootamatult, pöördub teises riigis raviasutusse, kus esitatakse pärast teenuse osutamist arve (Eesti inimese jaoks tihti mõistmatult suur) ja lisatakse, et juhul kui esitate Euroopa ravikindlustuskaardi, on see arve arstiabi osa võrra väiksem.
„Inimese jaoks on see protseduur – teisest riigist haigekassaga ühenduse võtmine, sealses raviasutuses dokumendi ootamine ja otsimine, lisaks võimalik keeleprobleem – väga aja-, raha- ja närvikulu nõudev. Kõike seda saaks vältida, kui ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat oleks kaasas juba reisile minnes,“ selgitab Liitmäe.
Soovituslik reisikindlustus
Kohustuslik see ei ole, kuid Haigekassa soovitab sõlmida ka reisikindlustuse, mis katab üldjuhul kulud, mida ravikindlustuskaart ei hõlma. Mõned kindlustusfirmad on reisikindlustusse ühendanud nii meditsiiniabi, pagasi – kui ka reisitõrkekindlustuse, kuid enamasti saab klient neid oma äranägemise järgi kombineerida.
Lisaks mainituile pakub näiteks Ergo veel vastutuskindlustust koos õigusabikindlustusega, Seesam vastutus – ja If õigusabikindlustust. Vastutuskindlustusest on abi nii õigusabikulude kui ka kolmandale isikule tekitatud varalise kahju hüvitamisel. Õnnetusjuhtumikindlustus aitab kahjusid korvata sel puhul, kui õnnetuse tagajärjel tekib kindlustatul püsiv puue või ta sureb.
Autoga reisimine
Täienduseks juhiloale ja sõiduki registreerimistunnistusele on liikluskindlustus. Rännates ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis, sisaldab liikluskindlustus alati automaatselt seadusega nõutavat minimaalset kindlustuskatet (tsiviilvastutus). See kehtib ka Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Üldkindlustuse korral tuleb kontrollida, et see kehtiks ka teistes riikides.
EL’is reisides ei ole roheline kaart kohustuslik, kuid see on rahvusvaheliselt tunnustatud tõend kindlustuse kohta ja sellega on õnnetuse korral kahjunõudeid lihtsam lahendada. Kui rohelist kaarti kaasas ei ole, peab ühes olema kindlustustunnistus. Kasulik on ka kaskokindlustuse olemasolu, sest erinevalt liikluskindlustusest hüvitab kasko kõik levinumad kahjud, mis autoga juhtuda võivad, hoolimata süüdlasest või õnnetuse toimumise kohast.
