Mis vahe on Indrek Neiveltil ja Malle Eenmaal

Finantsinspektsiooni otsuse tekst näitab, et Hansapanga juht Indrek Neivelt rikkus oma aktsiatehinguga seadust. Samas ei julgenud inspektsioon Neiveltit süüdi tunnistada. Kinnitust sai Eesti ühiskonnas levinud arusaam, et kui sul on piisavalt mõjuvõimu, siis sinu seaduserikkumisi ei karistata.

Juba kevadel tekkis kahtlus, et finantsinspektsioon üritab teha kõik, et Neivelt ei saaks oma aktsiatehingu pärast karistada. Sellele viitasid inspektsiooni avaldused. “Praegune põhimure on, et Hansapanga institutsionaalne maine oleks hea ega saaks kuidagi kahjustada,” kinnitas inspektsiooni juht Andres Trink (vt “Finantsinspektsioon muretseb Hansapanga maine pärast”; PM 11.05.2002).

Kui järelevalve asutuse tegevuse eesmärk on vältida järelevalvatava maine kahjustamist, siis oleks olnud üllatav, kui inspektsioon oleks Neivelti süüdi mõistnud, sest see oleks kahjustanud Hansapanga mainet.

Eilne päev läheb Eesti pangandusajalukku. Samal päeval Neivelti mainet puhtaks pesta üritanud otsuse avalikustamisega vabanes vanglast Maapanga endine juht Malle Eenmaa. Neivelti ja Eenmaa käitumine on sarnane. Mõlemad pangajuhid läksid oma tegevusega seadustega vastuollu. Vahe on ainult selles, et Eenmaa ei saanud seaduse rikkumisest otsest materiaalset kasu. Tema kasu seisnes ametikoha säilitamises ja kohus mõistis Eenmaale reaalse vanglakaristuse. Neivelt teenis seadusega vastuollu minnes ehk keelatud ajal aktsiaid müües 2,7 miljonit krooni. Finantsinspektsioon ei tuvastanud Neivelti seadusrikkumises kuriteokoosseisu ja Neivelt pääseb ehmatusega.

Neivelt on enda kaitseks lausunud, et ta ei rikkunud teadlikult seadust. Samuti kinnitab Neivelt, et ta ei kasutanud aktsiatehingut tehes infot, mida avalikkus ei teadnud ehk siis tema müügiotsuse tegemise ajendiks polnud samal päeval Hansapanga poolt börsile edastatud teade, mille tagajärjel Hansapanga aktsia hind langes.

Neivelti väited ei tundu toimetusele veenvad ühel põhjusel. Neli aastat tagasi Neivelt valetas oma aktsiatehingute kohta. 1998. aasta septembris spekuleeriti, et Hansapanga juhid müüvad oma aktsiaid. Äripäev otsustas neid spekulatsioone kontrollida ja intervjueeris Neiveltit. Samal päeval, ehk 10. septembril 1998 kui Neivelt sõlmis Hansapangaga aktsiate müügitehingu, kinnitas ta Äripäeva ajakirjanikule antud intervjuus, et tema ei ole enda omanduses olevaid Hansapanga aktsiaid müünud (vt “Hansapank otsib investorit”, ÄP 11.09.1998).

Miks pidi Neivelt oma aktsiatehingu kohta valetama? Kui ta oleks ajakirjanikule rääkinud tõtt, siis oleks tema siseinfo kasutamine tulnud ilmsiks ja ta ei oleks saanud seadust rikkudes teenida 2,7 miljonit krooni. Finantsinspektsiooni eilne otsus näitab, et Eestis on võimalik karistamata sisetehinguid tehes tulu teenida. Ja kui sa veel üritad teenitud tulult vältida riigile maksude tasumist, ning maksuametile vahele jäädes maksud kenasti ära maksad, siis saab sinust Aasta Ärimees.