Missioonist, visioonist ja põhiväärtustest

 (7)
Hoogsa sissejuhatuse tegi Vain SMD asutaja, juht ja konsultant Peep Vain, kes seminari teemad võtmeterminiteks jagas: ärifilosoofia, missioon, visioon ja põhiväärtused.

Vain kutsus ettevõtjaid üles ärifilosoofiaga tegelema süvenenumalt kui seni, kuna viimane võimaldab:

  • mikrotasandil juhtimise osakaalu vähendada
  • suuremat produktiivsust
  • ja kauem püsivaid pühendunud töötajaid

Ärifilosoofia peaks olema iga ettevõtte vundament, väitis Vain. Et aga teada, mis on meie põhiväärtused ja filosoofia, tuleks küsida endalt rida basaalseid küsimusi — mida me tahame? millised me oleme? milliseks me tahame saada?.

Kuigi omanikud keskenduvad peaasjalikult kasumi saamisele, võiks küsida, kas see on see, mis ettevõtte jätkusuutlikkuse tagab? Pigem peaks selle taga olema veel rida pehmeid väärtusi:
- kõik on huvitatud kliendile kasulik olemisest
- meeskond töötab meeskonnana
- inimesed on oma tööga emotsionaalselt seotud
- inimesed annavad endast rõõmuga parima

Need, esialgu idealistlikuna näivad soovitused on need, mille poole iga firma peaks püüdlema, et saavutada maksimaalset tulemust. Nagu iga eesmärgi saavutamiseks on olemas tööriistad, nii ka siin.

  • Koos töötavad sarnaste põhiväärtustega inimesed.
  • Nad mõistavad olemasolu põhjust, kiidavad selle heaks ja võtavad omaks peamised ülesanded
  • Ettevõttel on kõiki innustav ja energiseeriv ühine eemärk

Vainule omasel interaktiivselt viisil uuris ta osalejate hulgas, kuidas on nende firmas lood?. Väärtuste olemasolu küsimuse peale tõusis saalis valdav kätemeri. Täpsustava küsimuse peale, kas neid saab ka ette lugeda, nii et itsitama ei aja, langesid aga enamike “hääled”.

Ei firma väärtusi, ega missioone, visioone pole mõttekas teha lihtsalt tegemise pärast. Samuti pole neid otstarbekas kilode kaupa reklaamiagentuuridest sisse osta. Nii need lihtsalt ei tööta, oli Vainu sõnum.

Enamus juhtudel takerdubki ellurakendumine selle taha, et

- tehakse asja asja pärast
- ei kaasata töötajaid piisavalt
- sõnastus on keeruline ja ajab itsitama
- kommunikatsioon on ebapiisav
- igapäeva tegemistes ei kajastu
- asi on aegunud
- juhid ise ei usu sellesse

Omal nahal kogetu ja otsirännakute põhjal pakkus Vain välja ka valmis “tabletid”:

  • tuleb mõista meeskonna filosoofia potentsiaali
  • kaasata meeskond
  • sõnastada väärtused, missioon ja visioon lihtsalt
  • pidevalt kommunikeerida sõnumeid
  • selgitada, kuidas neid igapäevaselt rakendada
  • väärtustega pidevalt tegeleda ja vajadusel ka ümber vaadata

Selleks, et firma põhiväärtustes (organisatsiooni iseloom, eetika, meeskonna sidusaine) selgusele jõuda, tuleks teha inventuur — heita ebavajalik üle parda ja selgusele jõuda, millised me tegelikult oleme.

Põhiväärtusi teades, saab hõlpsalt värvata õigeid inimesi ja teada saada, kas tänases meeskonnas on kõik samade eesmärkide poole püüdlevad töötajad.

Põhiväärtuste suurim kasu ilmnebki just:
- töölevõtul (saab uurida, kas on sarnased väärtused)
- ära saatmisel (saab tuua põhjenduseks väärtuste erinevuse — oled mujal õnnelikum!)
- otsuste langetamisel
- probleemide ja kriiside lahendamisel

Loodud ja omaks võetud väärtustel on Vainu sõnul veel üks toretsev ülesanne — need võivad muuta töökäimise emotsionaalselt meeldivaks. Kindlasti tuleb aga lahti selgitada, milline peaks olema käitumine iga kõlava pealkirja taga.

Peamine probleem, miks juhid on ükskõiksed selle temaatika suhtes, tuleb sellest, et neil on kas piiratud ajabilanss, pole aru saadud seosest, ei viitsita süveneda või ei nähta enda pikaajalist seost selle ettevõttega.

Samasugust süvenemist nagu põhiväärtused, tahavad ka ettevõtte missiooni ja visiooni loomine ning järgmine. Esimene peaks vastama küsimustele: mis tagab meile pikaajalise edu; mis meid innustab?. Visioon omakorda on kirjeldus firma kaugemast eesmärgist — kuhu tahetakse tegelikult välja jõuda. Visioon ei pea olema tingimata kange ja kummist, vaid lihtne ja inimlik, nagu näiteks Vain enda firmas realiseerida sooviks: muuta firma selliseks, et inimesed tahaksid seal vähemalt 10 aastat töötada ja naudiksid iga päeva.

Kokkuvõttes soovitas Vain olla kõigil juhtidel ise eeskujuks oma tegudega, mitte jutuga, teenida oma meeskonnaga maksimaalselt kasumit ja kasvatada ettevõtte väärtust.

Päeva teise ettekandega esines justiitsminister ja Res Publica aseesimees Ken-Marti Vaher. Res Publica eduloo näitel selgitas Vaher, kuidas on võimalik efektiivselt visioonist tulemuseni jõuda. Sarnaselt ettevõttega peavad ka ühel erakonnal olema põhiväärtused, missioon, Suur Pöörane Eesmärk, visioon ja meeskond, kellega unistused ellu viia.

Res Publica Suur Pöörane Eesmärk oli saada suurimaks parempoolseks erakonnaks Eestis. Seda nad sisuliselt pooleteise aastaga ka saavutasid, olles juulis 2001 450 liikmeline poliitiline ühendus ja tänaseks 4000 liikme, 28 Riigikogu koha ja 18 piirkondliku organisatsiooniga juhtpartei.

Vaheri sõnul oli neil kaks valikut, kas teha asi suurelt ja hästi või jätta sootuks tegemata. Et aga valiti esimene, siis tuli kõigil panustada maksimaalselt eesmärgi täitmisele. Põhilisteks edu toonud võtmetegevusteks oli nn “värske vere” toomine poliitikasse, inimeste ja nende murede kuulamine üle Eesti ning organisatsiooni juhtimisse panustamine. Üks mäetipp vallutatud, tuleb järgmise juurde asuda — juhtparteina koalitsioonileping edukalt ellu viia.

Kokkuvõtteks pakkus Vaher välja oma eduvalemi:

  • ära kahtle, vaid usu
  • ära karda, vaid julge
  • ära isetse, vaid kaasa
  • ära looda, vaid tegutse

Pühendumine südamega ja julgus ületada tavapärast, võivad olla suure edu pandiks.

Päeva kolmanda esinejana astus üles AS Infotark tegevdirektor Jüri Ross. Algatuseks rääkis Ross humoorika loo, kuidas ta Ukrainas ühe bürootarvete kaupluse juures mentorina töötas. Poe avamisele tulnud kohale ka kohalik siseminister — ehtne mägede poeg. Viimane olnud tillukese poe äriideed kuuldes üsna nõutu. Ross selgitanud, et arvutid ja koolitarbed, need on peaasjalikult lastele mõeldud. Lõpuks löönud siseminister käega: müü pealegi seal keldripoekeses oma kontoritarbed, aga siin poe ees hakkame šašlõkki müüma. Erinevad põhiväärtused, kas pole.

Mis on üldse visioon? Ross püüdis vasteid leida leksikonist ja sai tulemuseks vasted: hallutsinatsioon, nägemiskujutlus, kummitus/viirastus. Seega võiks mõista, et ärivisioon on šamaanlusega seotud. Viimast omakorda rakendatakse ka jahiõnne (loe: äriõnne) saavutamiseks. Visioon, kus ei ole kohta oma firma töötajatel, on hallutsinatsioon, rõhutas Ross. Inimesed peavad olema maksimaalselt kaasatud.

Neljanda ettekandega astus juhtide ette AS Kalev mentor ja Maarja küla üks loojatest Jaan Kallas. Kallase ettekanne puudutas seda osa ühiskonnast, kus igakülgne toimetulek pole iseenesest mõistetav ja inimestel võib puudu olla nägemisest, kuulmisest või koguni intellektist.

Maarja Küla missiooni ja loomise näite varal tõi Kallas kuulajateni liigutava loo, kus ühendatud jõududega on võimalik väga suurele hulgale intellektipuudega noortele kinkida inimväärne ja mõtestatud elu. Ka Maarja Küla puhul algas kõik ühest positiivsest eesmärgist ja tahtest see ellu viia. Oma tegevuses lähtuvad maarja Küla loojad põhiväärtustest nagu pühendumus, tolerantsus, avatus ja usaldusväärsus. Erinevus teiste sarnaste projektidega just see, et püütakse ära kasutada skandinaavia kogemusi ja välditakse nende vigu ning kaastakse küla rajamisse paljusid inimesi, antakse oma tegudest ja kavatsustest kõigile teada.

Tänaseks on küla loomisele õla alla pannud paljud ettevõtted ja eraisikud ja mis Kallase meelest kõige tähtsam — küla koos teistega luues, on tunne, et ollakse saadud vaimult rikkamaks.

Päeva viies ettekanne, teemal missioonist mõtestatuseni kõlas Baltika Grupi juhatuse esimehe Meelis Milderi esituses. Baltika näitel tõi Mildre välja kogemuse, kuidas firma missioon aastate lõikes muutuda võiks. Mildre sõnul võiks ettevõtet võrrelda ka perekonnaga, kellel on oma traditsioonid ja põhiväärtused. Mida pikema ajalooga on ettevõte, seda paremini tulevad välja ka kestvad väärtused. Eelkõige on need inimesed. Iga firma juht peaks mõtteharjutusena analüüsima, kes on need inimesed, kelle nad ettevõttest viimasena ära annaks või kelle nad kaasaksid, kui tuleks uuesti sama firma luua. Missioon peaks olema juhtidele abivahendiks ettevõtte arengu mõtestamisel ja erinevate väärtuste tasakaalu leidmisel. Samuti on missioonist abi töötajatele oma koha nägemisel “suures pildis”. Veel rõhutas Mildre, et missiooni ja põhiväärtusi peaks olema võimalik töötajatele arusaadavasse keelde.

Päeva teise poole sisustasid Eesti Päevalehe väljaandja Aavo Kokk, Hansapanga eraisikute panganduse direktor Andres Liinat, LHV juht Rain Lõhmus ja psühholoogiaprofessor Mare Pork diskussiooniringis: Kuidas põhiväärtustest kasu saada?

Olulisemate mõtted, mis välja toodi:

  • Kasum pole firma ainus eesmärk, ettevõte peaks pakkuma naudingut omanikele ja tegijatele. Peab olema ettekujutus, et ollakse kellelegi kasulikud. (Lõhmus)
  • Edukad ettevõtted mõtlevad sellele, kuidas saada õiged inimesed bussi, valed välja ja alles seejärel hakatakse vaatama, kuhu buss sõidab (Liinat “Heast suurepäraseks” ainetel)
  • Missioon on ettevõtte sisekommunikatsiooni vahend, nagu suure mõõtkavaga kaart, mis ütleb kuhu minna. (Kokk)
  • Mõistlik on vaadelda missiooni ja visiooni koos. Eelkõige tagavad need emotsionaalse sidusaine ja aitavad siis, kui on vaja vastu võtta otsuseid. Töötajatele tuleks selgitada, kuidas need igapäevases tegevuses rakenduvad — mis on need tegevused, mida teha tuleks. (Pork)
  • Firmat võiks siinkohal võrrelda ka perekonnaga, kus on palju kirjutamata reegleid ja põhiväärtusi. Pere tugevus on see, kuidas suudab kriise läbi teha, siis võetakse välja pehmemad väärtused. (Pork)
  • Kas ettevõtte missiooni kirja panemine võib olla oht, et seda käsitletakse kui lõplikku? Tegevus peaks olema ju protsessiline. ( Kokk)
  • Kirjalik versioon on pigem mõeldud välistele inimestele ja töötajatele kui nad paiknevad füüsiliselt erinevates kohtades. Samas aitab kirja panek fokuseerida, seda peaks tegema ikkagi tuumik — kollektiivse loomingu tulemus on tihtipeale liigselt ära nuditud versioon. (Lõhmus)
  • Inimesed tahavad selgust. Põhiväärtuste sõnastamise läbi tahetakse kokku leppida mingites olulistes punktides. See loob kuuluvust. (Pork)
  • Tihti piisab väärtuste avastamiseks sellest, kui küsida: millesse me usume?, ja leida selle ühisosa. (Liinat)
  • Põhiväärtused kui juhtimisvahend tuleks kasutusele võtta värbamisel, vabastamisel ja kriisisituatsioonides, siis on asja ette läinud. Võtmeisikud peaksid olema väärtuste loomisesse kaasatud (Pork)
  • Uus juhtimistrend, mis pehmetele väärtuste ajastule järgneb, on tõenäoliselt mängulisus. Meelelahutuse ja funi`I osakaal tõuseb, tõsidus väheneb.

Järelmaitsena jäi seminarilt kõlama missiooni, visiooni ja põhiväärtuste olulisus kui ettevõtte pikaealisuse saladus. Siiski ainult juhul, kui need on südamega loodud, mitte kotiga emafirmast toodud või reklaamiagentuurist tellitud.

Juhtide jaoks on see suurepärane võimalus oma meeskonnaga samale lainele saada ja näha oma ettevõtet läbi väärtuste prisma kui elusorganismi — koos tugevuste ja pudelikaeladega.

Ja veel. Kui see on juhtimisvahend, mis muudab nii juhi kui ka õigetel kohtadel töötavate inimeste tööl käimise rahulduspakkuvaks ja innustab neid pühenduma, siis on see küll häbematult kättesaadav ja odav. Rippudes peamiselt ära vaid tahtest asju paremaks muuta.