Mõjukas Jüri Käo
Eesti kolm mõjukamat inimest on Jüri Käo, Mati Jostov ja Neinar Seli. Sellise tulemuse andis arvutiprogrammi Ucinet abil tehtud uurimus selgitamaks välja need, kelle häälel meie ühiskonnaelus kõige enam kaalu on.
Äripäeva tehtud uuring mõõdab inimestevaheliste sidemete hulka ja kvaliteeti. Kuna uuringu lähtealuseks said ettevõtlusega otseselt või kaudselt seotud organisatsioonid, on paratamatu, et tabeli esimeses otsas valitsevad majandusinimesed. Siiski on esiviiekümnes seitse Keskerakonna, kuus Rahvaliidu ja neli Reformierakonna juhtpoliitikut, lisaks veel üks Isamaaliidu esindaja. Kusjuures johtuvalt tabeli koostamise metoodikast jäid praeguse võimukoalitsiooni liidrid tabeli tagumisse otsa. Selle põhjus on üks — ei peaminister Andrus Ansip ega ka majandusminister Edgar Savisaar kuulu kõikvõimalikesse nõukogudesse ja juhatustesse, erinevalt näiteks 17. tõusnud Villu Reiljanist.
“Pigem võib siin jutt olla võimalike kontaktide arvust, mitte mõjukusest,” arvas sotsioloog Andrus Saar edetabelit kommenteerides. “Pealegi me ju ei tea, kas üks või teine persoon neis nõukogudes, kus ta istub, ka tegelikult otsustavat rolli mängib. Näiteks Äripäeva peatoimetajal Igor Rõtovil võib olla ainult üks kontakt — Äripäeva juhatus — ning ta võib platseeruda sellega nimekirjas viimaseks, ent samas ta suudab avalikkust oluliselt mõjutada ka oma nime kasutamata — lihtsalt Äripäeva välja andes.”
Andrus Saar möönis, et pigem saab tõelähedasema tulemuse siis, kui mõõta inimeste mõjukust mõnes kitsamas sektoris.
“Väga raske on sellist asja kommenteerida,” ütles Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov, kuuldes, et ta on tabelis teisel kohal. “See teie koostatud edetabel võib näidata pigem tegevuse aktiivsust, mitte mõjukust. Ma tegelen tõepoolest paljude asjadega. Samas tundub mulle, et see tabel on majanduse poole kaldu, ehkki Jüri Käo mõjukuses pole mul vähimatki kahtlust. Usun, et Eesti kõige mõjukam inimene on ikkagi keegi poliitikutest.”
“Minu mõistus ütleb, et ikka peaminister peaks olema kõige mõjukam inimene riigis,” tõdes tabeli kolmas, ärimees Neinar Seli. “Kindlasti ei ole mul sellist mõju, nagu teie tabel väidab. Vähemasti ma ei tunneta seda. Riigikogu liikmena sain ma veel ühiskonna protsesse mingil määral mõjutada, kuid praegu tegelen ma küll vaid oma ettevõtete eesmärkidega.”
Ettevõtja Jüri Käod ei õnnestunud kommentaari saamiseks tabada.
Kasulik suhtevõrgustik ehk sotsiaalne kapital rahast olulisem
Käegakatsutava kapitali, raha ja kinnisvara kõrval on teisi kapitaliliike, millest võib olla tunduvalt rohkem kasu kui rahast.
Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu defineeris sotsiaalset kapitali lihtsustatult öeldes kui üksikisiku jaoks kasulikku suhtevõrgustikku. Sotsiaalne kapital on sotsiaalse võimuvõitluse ressurss, mis aitab inimesel saavutada eesmärke, võimaldab juurdepääsu majanduslikele ressurssidele ning kontrolli sotsiaalse positsiooni üle. Bourdieul on sotsiaalne kapital isikuomadus, see väljendab tema edumaad võrreldes teiste tegutsejatega hierarhiliselt struktureeritud sotsiaalsel väljal (nt majandus, mingi kunstivaldkond, ülikool, poliitika jne).
Sotsiaalne kapital on sotsiaalteadlaste hinnangul äärmiselt oluline elus edasijõudmiseks. Inimese läbilöögivõime on otseses seoses tema kasvukeskkonnast saadud tõekspidamiste ning edasise elu käigus kujunenud suhtevõrgustiku ja haridusega. Mida rohkem ja väärtuslikumaid sidemeid inimene omab, seda mõjukam ta on.
Kapitali on mitut liiki (haridus, suhted jne), edukad on need, kellel on rohkem kui ühte liiki kapitali. Sotsiaalne kapital on ka vahend võimu saamiseks ja hoidmiseks.
1. Jüri Käo — mitmekesine ettevõtja
Jüri Käod võib julgesti pidada Eesti kõige mitmekesisemaks ettevõtjaks. Omaaegse Norma erastamise käigus tekkinud NG Investeeringud on pärast osaluse müümist turvavöösid tootvas ettevõttes agaralt erinevatesse firmadesse investeerinud. Nii kuulub NG Investeeringutele jäätisetootja Balbiino, alkoholituru liider Liviko, kaubandussisustuse ja mööbli valmistamisele spetsialiseerunud Kitman ning enamusosalus Tallinna Kaubamajas, millest omakorda hargnevad enamusosalused Tartu Kaubamajas ning Selverite järjest laienevas ketis. Lisaks veel mitmed kinnisvarafirmad ning osalus Sikupilli Keskuses. Ning muidugi väike aktsiapakk Eesti Raudtees. Kogu loetelust kuulub kaudselt Jüri Käole 17 protsenti. Ning ehkki ka tema lähimatel äripartneritel on täpselt sama suur osalus, seonduvad NG Investeeringud laiemale avalikkusele eeskätt ikkagi Käo nimega.
Jüri Käo on etendanud aktiivset rolli ühiskondlike protsesside mõjutajana. On ju NG Investeeringud olnud läbi aegade üks suuremaid erakondade rahastajaid.
Jüri Käo sidemete allikad
• Suurettevõtjate Assotsiatsioon
• Kaubandus-Tööstuskoja juhatus
• Tööandjate Keskliidu volikogu
• Olümpiakomitee esindajate kogu
• Lennart Meri Euroopa Sihtasutus
• Jahimeeste Selts
• Autospordi Liit
• Jahtklubide Liit
• NG Investeeringud
• Tallinna Kaubamaja
• Eesti Raudtee
2.-3. Mati Jostov — mõjukas juht
Mati Jostov on mõjukate äri- ja ühiskonnategelaste pingereas tegelikult erandlik kuju. Juhtides Eesti Põlevkivi kui üht suurimat riigile kuuluvat ettevõtet ja kuuludes sedakaudu Eesti Energia juhatusse, on tal piisavalt autoriteeti ka eraettevõtjate hulgas.
Temaga suutnuks ses mõttes konkureerida üksnes Gunnar Okk, kes suundus aga läinud sügisel Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendiks. Samas pole Jostov erinevalt Okist soovinud end võõraste sulgedega ehtida ning on Suurettevõtjate Assotsiatsioonist kui oma olemuselt omanike sõpruskonnast eemale hoidnud.
Siiski on Jostov leidnud põlevkiviettevõtte juhtimise kõrvalt aega ka aktiivselt oma eraäridega tegeleda. Kusjuures üsna edukalt. Uusi perspektiive selles vallas tõotab Jostovile koos Ida-Virumaa ühe suurema tegija Vjatšeslav Šlõkiga rajatav ehitusplokitehas. Endise pangajuhina teab Jostov hästi, kuidas ettevõtte tasuvust arvutada ning kuhu oma raha investeerida. Samas on ta suutnud ka Eesti Põlevkivi, mille etteotsa ta asus juba 1999. aastal, kahjumit tootvast ettevõttest kasumlikkuse oaasiks muuta. Koguni sedavõrd, et anda emaettevõttele Eesti Energiale üle poole miljardi krooni investeerimislaenu.
Poliitikast on Jostov püüdnud eemale hoida, ehkki korra on temagi libastunud, kuuludes lühikest aega Keskerakonda.
Mati Jostovi sidemete allikad
• Kaubandus-Tööstuskoja juhatus
• Tööandjate Keskliit
• Haigekassa nõukogu
• Riigikaitse Edendamise Sihtasutus
• Eesti Maaülikooli kuratoorium
• Lennart Meri Euroopa Sihtasutus
• Jahimeeste Selts
• Eesti Laskurliit
• Jalgratturite Liit
• Eesti Energia
• Hansapanga endine sõpruskond
2.-3. Neinar Seli — edukas mitmel alal
Neinar Seli on püüdnud olla edukas nii äris kui poliitikas. Reformierakondlasena kuulus ta 1999-2003 Riigikokku, Tartu linnavolikogus on ta tegutsenud kümmekond aastat.
Äri vallas on Seli suurimaks saavutuseks Estiko börsile viimine, kontserni ülesehitamine ja seejärel kõigi aktsiate kokkuostmine. Selist on saanud Tartu üks suuremaid äripindade omanikke. Talle kuuluvad Emajõe ärikeskus, kaubahall, sisustuskaubamaja ja mitu büroohoonet. Just kinnisvaraga Seli oma rikkusele aluse lõigi, kui ta 1990ndate alguses veel Tartu Ülikooli õppe- ja spordibaaside juhina esimesed suuremad investeeringud tegi. Abiliseks ei keegi muu kui nüüdne peaminister Andrus Ansip. Paarisrakendis siseneti ka EVP-ärisse. Ilmselt just sealtkaudu sattus Seli ka omaaegsesse Ühispanga sõpruskonda, kes salapäraste aktsiatehingutega sadu miljoneid kroone tuulutas.
Neinar Seli sidemete allikad
• Suurettevõtjate Assotsiatsioon
• Olümpiakomitee täitevkomitee
• Jahimeeste Selts
• Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu
• Tallinna Sadam
• Tallink Grupp
• Ühispanga endine sõpruskond
• RER Valdus (Eesti Raudtee erastamist taotlenud äriseltskond)
• Tartu Rotary Klubi
• Reformierakond
Vaatluse all oli 600-700 inimest
Eesti kõige mõjukama tegelase väljaselgitamisel oli vaatluse all kokku 600-700 inimest, kes sattusid nimekirja tänu kuulumisele teatud institutsioonidesse ja juhtkondadesse.
Esmalt võtsime vaatluse alla ettevõtlusega seotud organisatsioonid, seejärel erakondade juhtorganitesse kuuluvad persoonid. Vaatasime üle kõik riigi või Tallinna osalusel tegutsevad äriühingud, samuti riigi ja Tallinna sihtasutused, MTÜd ning avalik-õiguslikud institutsioonid.
Panime kirja kõigi börsiettevõtete ning veel mõnede börsil mittenoteeritud, kuid laiapõhjalise osanikeringiga ettevõtete juhtorganitesse kuulujad, vaatasime üle ühiskondlikud organisatsioonid ja ülikoolide kuratooriumid. Läbi käisime ka kõik presidendi ja kaitsevägede juures tegutsevad kogud ning sellised kooslused nagu näiteks Rotary ja Lions.
Saadud nimistu põhjal valisime enam kui 600 isiku hulgast välja 50 enam kordunud nime, et moodustada uus, vastastikuseid sidemeid kajastav tabel. Et nende 50 isiku omavahelised sidemed osutusid üsna tihedaiks, tekkis tabelisse ligi 650 rida, kus iga rida kajastas kahe isiku vahelisi kontakte. Saadud tabel oligi aluseks Eesti kõige mõjukama isiku väljaselgitamisel vastava arvutiprogrammi abil.
Mõjukate edetabeli pani kokku arvutiprogramm
Äripäev kasutas Eesti mõjukate inimeste väljaselgitamiseks arvutiprogrammi Ucinet, mis on kirjutatud just sotsioloogilisteks uuringuteks ja nende analüüsiks.
Programm võttis arvesse inimeste omavaheliste suhete arvu, kusjuures ka selle, kui palju suhte teisel pool oleval inimesel on omakorda suhteid teiste oluliste inimestega. See kõik kokku näitab inimese sotsiaalset kapitali.
Selliste uuringute tegemine on mujal maailmas üsna tavapärane, sarnaseid uuringuid teevad nii ajakirjanikud kui ka sotsioloogid.
