“Ma ei arutanud oma naise ega vennaga enampakkumiste teemat absoluutselt. See on nende, mitte minu ala,” teatab Rannar Liitmaa.

Kohtuhaamer lähikondsetega tehtud tehingute õiguspärasuse uurimisel on juba kolksunud nii Rannar Liitmaa kui ka justiitsminister Rein Langi kasuks, värske aprillikuise ringkonnakohtu otsuse ministri kasuks kaebab Rannar Liitmaa lähipäevil riigikohtusse.

Liitmaa otsustab kohtutäiturite au üle

Suvepealinnas Pärnus kohtutäituri ametit pidava ja lausa kohtutäiturite aukohtusse kuuluva Rannar Liitmaa abikaasa Jane asutab 2005. aasta märtsis osaühingu Eametsa Vara. Vaid mõned nädalad pärast asutamist osaleb naise firma juba abikaasa korraldatud enampakkumistel. Edukalt.

Sama skeemi järgi soetab kinnisvara ka Rannar Liitmaa kaksikvend Risto Liitmaa -asutab koos Jane Liitmaaga veel ühe osaühingu Klen Vara, millega osaleb kohtutäitur Liitmaa korraldataval enampakkumisel. Jällegi võidukalt.

Rannar Liitmaa korraldatud enampakkumistel osalesid Eametsa Vara ja Klen Vara kokku edukalt kuuel korral, kusjuures neli enampakkumist võitsid nad alghinnaga.

Kuid kas firmad loodigi selleks, et nendega huvitavatel enampakkumistel osaleda? Tundub ju kummaline, et mõlemad firmad on asutatud vahetult pärast enampakkumiste väljakuulutamist ja enne nende toimumist.

“Ma julgen arvata, et kindlasti mitte, sest olen korduvalt pidanud sellele küsimusele vastama ja olen asja uurinud. Kindlasti ei loodud neid firmasid enampakkumistel osalemiseks,” on Rannar Liitmaa nüüd kindel. Sama kinnitavad ka tema naine ja kaksikvend — kummaline kokkulangevus olevat puhtjuhuslik.

Firmade avalikud majandusaasta aruanded näitavad, et ülemäära aktiivsed need ettevõtted pole olnud. Jane Liitmaa osaühingu Eametsa Vara 2006. aasta majandusaasta aruandes seisab:

“Kinnisvaratehinguid oli arvuliselt vähe: kõigest 2, kuid hinnaliselt piisav, et moodustada käibest põhiosa.”

Firma toonased kasumi- ja käibenumbrid ning vara väärtus näitavad, et tõenäoliselt oli enampakkumistelt ostetud varaga kauplemine siiski firma põhitegevus. Tuluallikana oli märgitud ka ühe firmale kuuluva sõiduauto rentimine.

Sugulased: leidsime enampakkumised lehest

Eametsa Vara omaniku Jane Liitmaa kommentaar asjale on lühike: kuigi enam ei luba seadus tal oma abikaasa korraldatavatel enampakkumistel osaleda, jätkab tema firma oma tegevust.

Eametsa Varaga sarnane pilt avaneb ka osaühingu Klen Vara aruannetest: 2004.-2005. aastal osales firma võidukalt kahel Rannar Liitmaa korraldatud enampakkumisel ning pärast olematut käivet-kasumit 2005. aastal müüdi põhivara 3,5 miljoni eest aastal 2006. Seejärel jäi firmale põhivara kätte veel vaid 2,3 miljoni eest.

“Pole tähtis, millise osa minu firma tulemustest andis venna enampakkumistel osalemine. Kindlasti ei loonud ma firmat selleks, et osaleda venna korraldatavatel enampakkumistel,” ütleb Risto Liitmaa nüüd.

Ta ütleb, et luges oma venna korraldatud enampakkumiste kohta reklaamidest ja ametlikest teadaannetest nagu iga teinegi osaleja.

“Minu eriala ongi tegeleda kinnisvaraga. Osalesin kirjalikel enampakkumistel samamoodi nagu teised. Vend pole mulle mingeid eelistusi teinud,” ütleb Liitmaa.

Kuigi kõik Liitmaad kinnitavad, et asi on õige, algatas justiitsministeerium tehingute uurimiseks juba 2006. aasta septembris distsiplinaarmenetluse ning nüüdseks on asi läbinud juba kaks kohtuastet. Süüdijäämisel tuleb Rannar Liitmaal tasuda kohtukulud ning 12 000kroonine rahatrahv, ent ametikoht jääb mehele alles.

Aegumine päästis veel ühest süüdistusest

“Kui Rannar Liitmaa jääb kohtus süüdi, peab ta kohtutäiturite aukohtust lahkuma. Kuna aga distsiplinaarkaristus kustub aastaga, saab ta pärast seda uuesti aukohtusse kandideerida,” märgib kohtutäiturite täiskogu juht Mati Kadak.

Aga see kohtuasi pole veel kõik. Nimelt sai Liitmaa alles tänavu märtsis kahtlustuse ka varavastases kuriteos, mille uurimiseks algatati kriminaalasi. Ja vaid kuu aega enne kuriteokahtlustuse saamist lõpetas Pärnu maakohus Rannar Liitmaa suhtes väärteomenetluse aegumistähtaja möödumise tõttu. Nii pääses täitur 600kroonisest trahvist, mille politsei talle korruptsioonivastase seaduse vastu eksimise eest määras.

Rannar Liitmaa: abikaasa firma tuluga pole minul pistmist

Kohtutäitur Rannar Liitmaal on justiitsministeeriumiga pooleli vaidlus, kus ministeerium süüdistab täiturit selles, et ta rikkus enampakkumistel vara lähikondsetele müües erapooletuse nõuet.

Kuigi pärast Äripäevale intervjuu andmist teatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, et ei soovi, et ajakirjanik tema juttu lehes kasutaks, otsustas toimetus intervjuu siiski avaldada, kuna kohe vestluse alguses tutvustas loo autor end ajakirjanikuna ja küsis, kas Liitmaa on nõus vastama kohtuasja puudutavatele küsimustele.

Kuidas Te enda erapooletust põhjendate, kui Teie abikaasa ja venna ettevõtted osalesid rohkem kui ühel enampakkumisel, mille Te ise korraldasite?

Seadusest tulenevalt ei olnud mul võimalik ennast taandada, kuna seadus seda ette ei näinud.

Tegemist ei olnud kohtutäituri puhul lähikondlasega tehingu tegemisega, vaid tegemist oli enampakkumise korraldamisega, mis on avalik ja millel on kõigil õigus osaleda.

Antud seisukohta küsisin ma ka ministeeriumilt, kes andis seisukoha, et jah, enampakkumisel osaleda on õigus ja selles osas probleemi ei ole. Hiljem vahetus seal tööline ja tekkis uus seisukoht. See kõik seal kohtuprotsessis ka kajastub, et olen küsinud hinnangut, enne kui seda üldse tegema hakkasin.

Üks Teie argument oli ka see, et tegite tehinguid juriidiliste isikutega, mis välistas Teie jaoks isikliku korruptiivse tulu saamise. Aga kui ühe ettevõtte ainuosanik oli Teie abikaasa, siis tulu tuli ikkagi ju perekonda?

Ei tulnud, sest meil on tehtud abieluvaraleping, mille järgi need osakud kuuluvad minu abikaasa lahusvarasse.

Need ei kuulu minule. See leping on tehtud ja see on olemas.

Kuivõrd Te arutasite oma abikaasa ja vennaga, millistel enampakkumistel oleks mõtet osaleda?

Ei arutanud absoluutselt. See on nende, mitte minu ala.

Mõlemad firmad loodi vähem kui kuu aega enne esimestel enampakkumistel osalemist. Kas firmad loodigi selleks?

Ei, kindlasti mitte. Seda küsimust ei saa ka minult selles mõttes küsida, et milleks need loodi. Ma julgen arvata, et kindlasti mitte, sest pärast seda olen korduvalt pidanud sellele küsimusele vastama ja olen seda uurinud ning kindlasti ei loodud neid firmasid selleks. Kohtutäiturite eetikakoodeks ütleb, et peaksite viivitamatult taanduma menetlusest, mis võib kas või kõrvalseisjale tunduda erapooletu, isegi kui ise leidsite, et olite täiesti objektiivne.

Intervjuu täispikka versiooni loe www.aripaev.ee..

Kinnisvara armastab täitureid

Põgus pilk kohtutäiturite kinnisvarale teeb tavalise inimese, kes suudab 30aastase pangalaenu abil endale kodu soetada, kadedaks. Nimelt on iga teise kohtutäituri nimel 3-4 korterit või maatükki, osa kohtutäiturite vara ülelugemiseks ühe käe sõrmedest ei piisa.

Kuna kohtutäiturid tegelevad iga päev võlgnike kinnisvara müügiga, uurisime, kuidas kohtutäiturid on endale nõnda hulgaliselt varandust soetanud. Millegipärast aga muutsid küsimused isikliku kinnisvara kohta nii mõnegi kohtutäituri vägagi närviliseks.

Kolme Tallinna ja selle lähiümbruse korteri ning ühe maatüki omanik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp teatab, et temale kuuluv kinnisvara on tema isiklik elu ja nõuab, et sellest kübetki lehes ei avaldataks.

“See on pigem isegi nõue, kui soovitus. See on minu enda asi, kuidas ja mida ma teen oma varaga,” ütleb ta.

Alati pole Sepp siiski nii tagasihoidlik olnud — kaks aastat tagasi osales ta oma Allika tänava korteriga edukalt konkursil Kaunis Kodu 2006 ning toona oli ta valmis oma kodu ka ajakirjaveergudel eksponeerima.

Pealinnas kolme korterit ja mujal Eestis kolme maatükki omav Priit Petter lausub: “Rõõm kuulda, et ka kohtutäiturid midagi omavad.”

Saaremaal ja Läänemaal tervelt üheksat maatükki omav Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer on suurema osa maast saanud päranduseks. Hulga valduste haldamisega aga muret polevat, sest enamik maast kas on välja renditud või kasvab sellel mets.

Tallinna kohtutäitur Mati Kadak iseloomustab kohtutäituri ameti tasuvust sõnadega “nälga ei jää”.

Kõik kohtutäiturid kinnitavad aga justkui ühest suust, et nende elukutsega pole suure hulga kinnisvara omamine mitte kuidagi seotud.

Magus 50hektarine kinnistu heale tuttavale?

Ettevõtja Kuldar Salumets ostis kaks aastat tagasi Noarootsi vallas asuva pea 50hektarise maatüki enampakkumiselt, mille korraldas tema tuttav ja praegu temaga Pärnus ühist korterit omav Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman. Aasta hiljem müüs Salumets kinnistu edasi.

Mullu aprillis atesteeriti Kuldar Salumets kohtutäituri asetäitjaks ja ta on asendanud ka Kristiina Feinmani. Kuldar Salumetsale ja Kristiina Feinmanile kuulub Pärnus Papiniidu tänaval asuv 50ruutmeetrine ühine korter, mille nad soetasid samuti mullu aprillis.

Kuldar Salumets ütleb nüüd, et tundis tõesti paari aasta eest toimunud enampakkumise ajal selle korraldajat Kristiina Feinmani, kuid enampakkumise teemat nad tema sõnul omavahel ei arutanud ja pakkumisel osales veel palju huvilisi.

Küsimusele, miks omab Salumets inimesega, keda ta pelgalt teab, Pärnus ühist korterit, vastas mees, et tegemist on kahe täiesti erineva asjaga ja ühine korter soetati aasta aega pärast kõnealust enampakkumist.

Kristiina Feinman jättis küsimustele sisuliselt vastamata ja saatis küsimustele napi vastuse e-kirja teel. Selles seisis: “Ei kommenteeri. Minule kuuluvat vara mitte avaldada meedias. See võib ohustada minu elu.”

mis on mis
Täiesti juhuslik äri?

OÜ Eametsa Vara
100% omanik Jane Liitmaa
Kohtutäitur Rannar Liitmaa kuulutas välja enampakkumise Pärnumaal asuvale kinnistule
21.01.2005, tema abikaasa Jane Liitmaa asutatud OÜ Eametsa Vara kanti äriregistrisse 03.02.2005, sama OÜ võitis nimetatud enampakkumise alghinnaga 01.03.2005.

OÜ Klen Vara
50% Risto Liitmaa, 50% Triinu Liitmaa (kuulus asutamisel Jane Liitmaale)
Rannar Liitmaa kuulutas välja enampakkumise Pärnus asuvale korteriomandile 07.09.2004, tema abikaasa ja venna asutatud osaühing Klen Vara kanti Äriregistrisse 23.09.2007, sama osaühing võitis nimetatud enampakkumise alghinnaga 08.10.2007.

tasub teada
Kuidas toimub järelevalve kohtutäiturite tegevuse üle

Mullu kümme kontrolli ja kaheksa karistust

Justiitsministeeriumi järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub eelkõige korralise, erakorralise ja järelkontrolli näol. Esimene korraline järelevalve toimub kohtutäituri teise ametiaasta jooksul.

Erakorraline kontroll tehakse juhtudel, kui on põhjust arvata, et kohtutäituri või kohtutäituri asendaja ametitegevuses esineb olulisi kiiret kõrvaldamist vajavaid puudusi. Tavaliselt on sel juhul aluseks konkreetsed kaebused. Järelkontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtutäitur täidab ettekirjutusi, mis anti korralise või erakorralise kontrolli tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Eelmisel aastal tehti kohtutäituri büroodes kümme kontrolli ja enamikul neist avastati ka rikkumisi. Küll ei oldud sissenõudjale raha õigel ajal üle kantud, täitetoiminguid tehtud ebapiisavalt, kirjadele jäetud õigel ajal vastamata jms. Distsiplinaarsüütegu tuvastati ja karistus määrati kaheksale kohtutäiturile. Mõni karistus on vaidlustatud ning kohtumenetlused on veel pooleli. Tänavu moodustati ministeeriumis eraldi järelevalvega tegelev talitus, millega lahutati vabade õiguselukutsete järelevalve nende arendusest ja haldamisest. Nimetatud struktuuriüksuses töötab seitse inimest.

Allikas: justiitsministeerium

taust
Alates uuest aastast ei tohi kohtutäitur olla firmaomanik
Mullu detsembri lõpus jõustunud kohtutäiturite seaduse muudatuse järgi ei tohi kohtutäitur olla ettevõtte osanik. Erand tehakse ainult börsifirmade puhul, mille aktsiaid võivad täiturid omada. Täiturid, kes on praegu äriühingu aktsionärid või osanikud, peavad rikkumise kõrvaldama hiljemalt selle aasta lõpuks. Varasem seadus keelas kohtutäituril olla äriühingu juhatuse ja nõukogu liige. Samuti ei tohtinud kohtutäitur olla prokurist või äriühingu likvideerija. Firma osanikuks olemine polnud keelatud.
Kohtutäiturite hulgas on praegu mitmeid ettevõtte osanikke. Näiteks Tallinna kohtutäitur Arvi Pink on üks kolmest osaühingu Proliving omanikust. Tema kolleeg Tarvi Söömer omab osalust firmas Agens. Selle firma põhitegevus on hulgikaubandus. Kohtutäitur Elin Vilippusele kuulub aga põhitegevuselt teraviljakasvatamisega äri ajav firma AS Andressel.

ülevaade
Kohtutäiturid ostavad ja müüvad ohtralt kinnisvara
kohtutäiturid, kelle nimel on kinnisturegistri andmetel 5 või enam korterit ja/või maatükki, soetamise aeg ja hüpoteek

Tallinna kohtutäitur Priit Petter
932 m2 elamumaa Elvas Kruusa tänaval, nov 1996, müüs okt 1999

760 m2 elamumaa Tallinnas Lobjaka/Veskimetsa tn, aug 2000, 2,3 mln kr

52 m2 korter Tallinnas, Ao tn, aug 2003, 0,68 mln kr

4,9 ha maatulundusmaa Aegviidu vallas, juuli 2004

13,6 ha maatulundusmaa Pühalepa vallas, aug 2005

30 m2 korter Tallinnas Kotka tn, okt 2005

27 m2 korter Tallinnas Ketraja tn, märts 2006, 0,77 mln kr

2,5 ha maatulundusmaa Saku vallas kahasse kohtutäitur Kairi Kummiga, sept 2006

Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

69 m2 korter Tallinnas Allika tn, veebr 2004, 2,7 mln kr

89 m2 korter Tallinnas Kaupmehe tn, veebr 2005, müüs juulis 2005

4321 m2 elamumaa Harku vallas kahasse Kädi-Liis Kanguriga, dets 2005, 1,1 mln kr

Viiendik 183ruutmeetrisest mitteeluruumist Narva mnt 7d, dets 2005, 0,9 mln kr

122 m2 korter Harku vallas kahasse Kädi-Liis Kanguriga, mai 2007, 2,8 mln kr

128 m2 korter Tallinnas Sügise tn kahasse Kädi-Liis Kanguriga, jaan 2008, 0,56 mln kr

Tallinna kohtutäitur Arvi Pink

0,86 ha elamumaa Käina vallas kahasse Tarvi Pingiga, nov 2002, müüs okt 2004

77 m2 korter Tallinnas Malmi tn, okt 2005, 1,95 mln kr

Viiendik 183ruutmeetrisest mitteeluruumist Narva mnt 7d, dets 2005, 0,9 mln kr

51 m2 korter Tallinnas Toom-Kuninga tn kahasse Kristhel Kudinovaga, mai 2006, 1,6 mln kr

8446 m2 elamumaa Hiiumaal Kõrgessaare vallas, veebr 2007

49 m2 korter Pärnus Papiniidu tn, apr 2007, 1,43 mln kr

Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

45 m2 korter Pärnus Köie tn, veebr 2001, 0,5 mln kr

43 m2 korter Pärnus Pühavaimu tn, märts 2001, 0,6 mln kr

33 m2 korter Pärnus Papiniidu tn, mai 2002, 1,1 mln kr

1400 m2 eluasemekohtade maa Lihula vallas kahasse Risto Liitmaaga, okt 2003

52 m2 korter Tallinnas Õismäe teel, märts 2004, müüs mais 2004

16,2 m2 korter Pärnus Suur-Jõe tn, mai 2004, 0,19 mln kr

32 m2 korter Pärnus Oja tn, nov 2005, müüs veebr 2006

47 m2 korter Pärnus Liilia tn nov 2005, müüs veebr 2006

Kuuendik 44m2 korterist ja 13 m2 mitteeluruumist Pärnus Kooli tn 6a, okt 2006

Viiendik 1,7 ha maatulundusmaast Varbla vallas, okt 2007

2100 m2 eluasemekohtade maa Läänemaal Lihulas, dets 2007

Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer

1250 m2 elamumaa Läänemaal Ridala vallas, juuni 1996, müüs okt 2002 0,38 ha elamumaa Saaremaal Orissaare vallas, juuni 1999

707 m2 ärimaa Haapsalus Karja tn, dets 1999, 0,8 mln kr

1066 m2 elamumaa Haapsalus Kõrkja tn kahasse Sirli Söömeriga, dets 1999

49 m2 korter Haapsalus Niine põigus, aug 2001, müüs aug 2001

1,97 ha maatulundusmaa Noarootsi vallas, apr 2002, müüs veebr 2004

791 m2 elamumaa Haapsalus Uus-Sadama tn, sept 2002

28,4 ha maatulundusmaa Saaremaal Orissaare vallas, dets 2002

45 m2 korter, 43 m2 korter, 44 m2 korter ja 20 m2 korter Haapsalus Wiedemanni tn, apr 2003, müüs jaan 2004

Kolmandik 13 ha maatulundusmaast Saaremaal Orissaare vallas, nov 2003

2022 m2 ühiskondlike hoonete maa Läänemaal Ridala vallas, juuni 2004, 0,46 mln kr

700 m2 aiandus- ja suvilakruntide maa Läänemaal Ridala vallas, dets 2004

14,6 ha maatulundusmaa Saaremaal Orissaare vallas, veebr 2006, 0,47 mln kr