Kümme kilomeetrit kaugemal asuvasse tanklasse sõidaks kütust tankima 4,3 protsenti autojuhtidest.

Kui hinnavahe tanklakettides oleks 50 senti liitrilt, siis põrutaks kümme kilomeetrit kaugemal paiknevasse tanklasse juba pooled autojuhtidest ning 25 kilomeetri kaugusel asuvat tanklat eelistaks 5,8 protsenti juhtidest.

„Uuring näitab, et inimesed jälgivad kütuse hinda väga täpselt. Samas jäetakse tihti tähelepanuta, et mõneprotsendilisest hinnasoodustusest palju suuremat säästu annaks enda teekonna täpsem planeerimine ja auto korrashoid,“ kommenteeris uuringut Olerexi turundusjuht Antti Moppel Delfile.

Tõepoolest, kui näiteks bensiini 98 liitrihind oleks ühes tanklas 18.05 krooni ning teises, kümme kilomeetrit eemal asuvas tanklas 17.55 krooni, siis 50 liitri tankimisel teeks see autojuhile hinnavõiduks kõigest 7.50 krooni. Siit on maha arvutatud liiter bensiinikulu, mis kulub teise tanklasse sõiduks.

Kui hinnavahe oleks vaid kümme senti ning teine tankla asuks viis kilomeetrit eemal, siis maksaks autojuht bensiinikulu maha arvestades aga ligi neli krooni peale. Kui teine tankla asuks kümme kilomeetrit eemal, tuleks peale maksta juba ligi 13 krooni.

Arvutused lähevad veelgi drastilisemaks, kui tankida kütust vähem kui 50 liitrit korraga.

Uuriti ka seda, kas odavama hinna korral oleks autojuhid valmis eelistama salakütust ning tulemused näitasid, et kümne sendi suuruse säästu korral otsustaks salakütuse kasuks 13,6 protsenti ning 50sendise võidu korral tervelt 21,4 protsenti autojuhtidest.

Uuringu viis läbi uuringukeskus Klaster. Oktoobris küsitleti 822 isikliku või ametiautoga inimest vanuses 16-73 aastat.