Mürgisegajad või meisterkokad?

Nüri järjekindlusega avatakse aeg-ajalt piimatöötlejate Pandora laegas — toodete taimerasvasisalduse teema. Seda käsitletakse lihtsustatult: taimerasv halb, loomne hea. Artikleis kipub domineerima süüdistusstiil — kelle kohukesed on kahjulikud, kelle jäätis pole täisväärtuslik, tootjate eesmärk on mürgitada inimesi jm.

On absurdne arvata, et meeletu kiirusega arenevas maailmas, kus iga päev toob kaasa üha uued katsetustulemused, tehnoloogia- ja kvaliteediimed, peaks toiduainetööstus tegelema vastupidise protsessiga ja oma toodangut saboteerima, selle kvaliteeti meelega halvendama või tahtlikult halba toodet tegema.

Toiduainetööstuse järelevalve on nii tugev, et pole võimalik, et toidu sisse satuksid ohtlikud komponendid või pakendile märgitaks koostisained, mida tootes pole, või jäetakse märkimata ained, mis koostises on.

Eestis on toiduainete tootmine tervishoiuäri — alates tootmise sanitaarnõuetest, lõpetades toodete tervislikkusega. Pole võimalik toota saasta, ilma et sellele järgneks trahv, karistus või pankrot. Vaid aeg-ajalt võib leida väiketootjaid, kes hinnavõidu saavutamiseks võivad kasutada odavamat tooret. Kuid suurte tootjate puhul, kus kvaliteedi‑, hügieeni- ja sanitaarnõuded on argitõik, on selline käitumine välistatud.

Jäätisi valmistatakse nii taimerasva kui loomse ehk piimarasva baasil. Taimerasva leiab 90% jäätiste koostises kogu maailmas. Balbiino kasutab tooteis fraktsioneeritud (rasv eraldatakse eri sulamistemperatuuride järgi ja filtreeritakse) rasva. Aga loomsedki rasvad võivad sisaldada transrasvhappeid, seega soovitan inimestel jälgida pakendilt toote koostist.