Muuga söeterminali juhte ootab kohtutee

Kuigi tõenäoliselt saab tegevusloata Muuga söeterminal tarvilikud load 1. juuliks, ähvardab seda kohtutee, sest prokuratuur tahab algatatud kriminaalasja sügiseks kohtusse saata.

Muuga sadama idaosas laiuv ligi 44 hektari suurune söeterminal tegutseb eelmise aasta juulist tegevus- ja saasteloata ning selle suhtes hakkasid alates sügisest keskkonnainspektsiooni saabuma kaebused Saviranna ja Kallavere elanikelt. Inspektsioon tegi terminalile trahvi ja ka ettekirjutuse. “Söetolmuga on määrdunud aknad, kasvuhooned, autod, kuivav pesu, koduloomad,” kirjeldas kohalik elanik Jaak Tamtik prokuratuurile esitatud avalduses, mille alusel alustas Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalasja. Hetkel on kriminaalasi endiselt uurimise faasis ja vanemprokurör Triin Bergmann loodab esialgsel hinnangul kriminaalasja hiljemalt sügisel kohtusse saata.

Eile õhtul arutas aga Jõelähtme valla keskkonnakomisjon söeterminali hetkeseisu ning annab vallavalitsusele soovituse, mida edasi teha. “Komisjon pooldab, et asjad peavad korras olema, aga meie oleme soovituslik pool. Kõik oleneb vallavalitsusest, sest nemad väljastavad lubasid,” rääkis Jõelähtme volikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Tiia Välk, kelle sõnul kergesti rahule jääda ei tohi. “Siiamaani ongi enam-vähem kõik korras ja sellepärast ongi olukord selline,” lisas Välk, kelle sõnul tuleb terminal kinni panna, kui nad ei saa asju korda 1. juuliks, kui kukub söeterminalile vigade paranduseks antud tähtaeg.

Jõelähtme abivallavanem Riimas Ukanis kinnitas, et vald ei väljasta tegevusluba enne, kui söeterminal on täitnud kõik nõudmised, kuid nurisemiseks pole põhjust, sest terminali juhid tegutsevad ja püüavad lubadusi täita. “Vaadates seda, mida nad on teinud, võib täitsa uskuda, et nad jõuavad,” lisas Ukanis.

Keskkonnalubasid väljastava Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja asetäitja Ilmar Kaljuranna sõnul on vee erikasutusluba juba välja antud eesmärgil, et oleks võimalik söevaalusid kasta. “Kui me lube välja ei anna, siis pole neil võimalik olukorda parandada,” selgitas Kaljurand, lisades, et keskkonnanõuded on täidetud osaliselt, kuid piisavalt.

“Suure tõenäosusega 1. juuliks anname välja ka välisõhu saasteloa. Sellele on andnud nõusoleku ka vallavalitsus,” lisas Kaljurand. Seejärel võib söeterminal saada vallalt kiirelt ka tegevusloa, sest vallavalitsuse istungid toimuvad iga nädal.

Söeterminali omava ASi Coal Terminal juhatuse liige Jelena Põder ei osanud vajalike lubade saamise tähtaega ennustada. “Oleme omalt poolt kõik selleks teinud, nõuded on täidetud ning ootame lube,” lisas Põder.

ASi Coal Terminal omanikuks on Transgroup Invest, mille omanikud omakorda on Eesti väidetavalt rikkaimad inimesed, Loksalt pärit 29aastane Maksim Liksutov ja 39aastane Sergei Glinka.

Tolmu on vähemaks jäänud

“Praegu suvisel ajal söetolmu ei ole, aga kahtlused ja kõhklused on jäänud,” rääkis eile kohalik elanik Jaak Tamtik, kes kardab, et tuulte naastes sügisel olukord taas halveneb.

Keskkonnainspektsiooni arendusosakonna juhataja Himot Marani sõnul tuli mitu kaebust Muuga söetolmu kohta mai esimesel poolel, kuid viimane pärineb 21. maist. “Kuna Coal Terminal Operator AS on asunud rakendama meetmeid söetolmu leviku vähendamiseks ning parasjagu on menetlemisel ka söeterminali keskkonnaload, siis pole keskkonnainspektsioon ettevõtte tegevust peatanud,” selgitas Maran, kuid lisas, et edasised toimingud sõltuvad sellest, kui järjekindlalt ettevõte olukorra parandamiseks samme astub.

ASi Coal Terminal juhatuse liikme Jelena Põderi sõnul likvideerisid nad enamiku puudusi juba mõnda aega tagasi. “Kokku on söeterminal täiendavalt investeerinud keskkonnakaitsesse ning terminali niisutussüsteemi täiustamisse 15,5 miljonit krooni,” lisas ta.

Söeterminal rajab uued raudteeharud

Raudteeinspektsioon algatas keskkonnamõjude hindamise, kuna söeterminali omav Coal Terminal AS plaanib Muugal kasutusele võtta kaks uut raudteeharu. Teade keskkonnamõjude hindamise algatamisest ilmus Ametlikes Teadaannetes esmaspäeval. “Raudteede ehitus Muuga jaamas toimub eelnevalt koostatud projekti alusel vastavalt arenguplaanile,” selgitas juhtkonna esindaja.

Seaduse järgi ei pea raudteejaama laiendamisel keskkonnamõjude hindamise algatamist põhjendama. Hindamise algatamise otsustab tegevusloa andja.