Vaatamata Galvexi kõikide näitajate erakordsusele asub Muuga sadama transiidiettevõtete juhist tehasedirektoriks astunud Toomas Tuul kohe päästma ettevõtte mainet. Galvex pole Vene terase läände vahendaja, nagu lehtedes kirjutatakse vaid terase tootja, rõhutab Tuul. “Välismaalt toome me ainult tooraine, millest valmib Eestis toodang,” kinnitab ta.

Toorteras tuuakse peamiselt Venemaa ja Ukraina tehastest: Magnitogorskist, Severstalist, Novolipetskist, Zaporostalist ja Iljitšist. Muugal teras puhastatakse ja tsingitakse. Tavalisele inimesele kõlab Vene terase läände vahendamine igati lugupidamist vääriva ja isegi tavalise ettevõtmisena, kuid üliterav teraseturu konkurentsivõitlus sunnib juuksekarva lõhki ajama.

Samal ajal kui Ameerika Ühendriikide president George Bush kehtestab tänavu 20. märtsist kõrgendatud tollid terase impordile, jätab ta ukse lahti Galvexile, mis on USA kapitalil tegutsev ettevõte. Ameerikale ei tohi jääda muljet, et Galvex on pragu riigi majandusprotektsionismis.

Maailma suuremad terasevalmistajaid Euroopa Liit ägab ja Venemaa asub president Vladimir Putini juhtimisel oma terase ekspordistrateegiat ümber kujundama, Eestist saab aga esimest korda terasetootja, mille üheks sihtmaaks on USA.

Galvex hindab oma peamiseks turuks Euroopat. “Kuid tänu Eesti soodsale positsioonile pole siit pikk maa teistelegi meile olulistele turgudele,” ütleb Galvexi üks omanikke ameeriklane Daniel Bain.

“Me ei kavatse tuua terast mitte üksnes Venemaalt, vaid ka Jaapanist ja Koreast,” lausub Tuul.

Kogu ehituse 3,8 miljardi krooni suurusest maksumusest teenivad Eesti ettevõtted ja pangad tõenäoliselt viiendiku ehk ligi 700 miljonit krooni.

Suurima kohaliku alltöövõtjana võidab AS Eesti Ehitus üle 130 miljoni krooni, mille eest rajab tehase vundamendi, majakarbi, kommunikatsioonid, mullatööd. “Tegemist on erakordselt pingelise tellimusega, sest tähtaeg on väga lühike,” tunnistab Eesti Ehituse peadirektor Egon Mats.

Kuigi ehituse peatöövõtja rollis esineb Itaalia ehitusfirma Danieli & C, on tehase hoone rajamiseks kasutatud 4000 tonni terast ja 15 000 kuupmeetrit betooni pandud paika Eesti tööliste kätega.

Alltöövõtja Eesti Ehitus kasutab tellimuse täitmiseks omakorda 31 ettevõtte tööjõudu. “Galvexi objekt rakendas oma suuruse tõttu mõne ettevõtte täielikult oma teenistusse,” räägib ASi Eesti Ehitus projektijuht Arvo Kirotus. “Mõni alltöövõtjatest peab tehase valmimise järel tegema pingutusi, et oma tavapärasele turule tagasi murda.”

Keerulised ajad seisavad Eesti turul ees Soome terasetarnijal Rautaruuki, sest Galvexi hiigelmahtudest pudeneb üht-teist siinsele turule, mis viib hinnad alla.

Galvexist saab nii Eesti Gaasi kui ka Eesti Energia suuremaid kliente. Tehase iga-aastase 12 miljoni kuupmeetrise gaasinälja rahuldamiseks ehitati 10 kilomeetrit trassi. Mitmed Muuga sadama operaatorid võivad lähiajal selle investeeringu abil üle minna gaasiküttele, samuti trassi läheduses asuvad elamurajoonid.

Elektrienergia vajaduseks kujuneb 80 miljonit kilovatttundi aastas, milleks rajas Galvex oma 110 kV alajaama. Esmakordselt Eestis ammutab Galvex tehnoloogilise vee merest, milleks rajab magestusseadme.

Tehasehoone võtab enda alla 36 000 ruutmeetrit ning on kohati kuni 40 meetri kõrgune. Teraseterminal kujutab endast mitmekorruselist hoonet, millest saab ainuke kontrollitava kliimaga metalliladu Balti riikides. Lao maht on 64 000 tonni.

Tehase südameks kujuneb ligi 200 meetri pikkune tootmisliin. Seitsme operaatori kontrolli all juhib kogu protsessi arvutisüsteem.

Rulli pakitud teraslint puhastatakse liini ühes otsas roostest ning tõmmatakse läbi hiiglasliku tsingivanni. Teises otsas tasandatakse tsingikiht mitmetonniste valtsidega ning rullitakse taas kokku.

Järgmise sammuna paigaldatakse terase värvimisliin, mis hakkab varustama nii katuste kui ka seinakattematerjalide tootjaid.

Äsja ülikoolist tulnud lapsukeseks sõimatud ameeriklasest Daniel Bainist saab Eestis erastamise ja finantsskandaalidega määritud Ameerika ja Itaalia ärimeeste mundriau päästja. Ta muudab RUMA Estonia nime all alustanud ja kahtlusi külvanud projekti Galvexi-nimeliseks reaalsuseks.

2000. aasta kevadel sõidab lihtsa olekuga ameeriklane Daniel Bain taksoga mööda Tallinna asutusi ja lehetoimetusi, lubades Tallinna väravate ette veeretada rauakoorma, mis võrdub peaaegu kümnendikuga Venemaa aastasest terasetoodangust — 3 miljonit tonni. Paljud kahtlustavad, et tegemist on petturiga, kes juhib muinaslooga teraseterminalist avalikkuse tähelepanu kõrvale sajandi kinnisvaraafäärist.

Muuga sadama kohal hõljub viha- ja rõõmupisarate pilv. Hollandlane Arnout Lugtmeijer kütusefirma E.O.S. eesotsas ja venelane Vladimir Volohhonski väetiseterminali DBT eesotsas kiristavad hambaid, sest noor jänki Bain tõmbas nende nina alt ära Baltimaade magusaima sadamakoha. Transiidiärimehed kahtlustavad, et konkursiga võidetud ala müüakse hiiglasliku vaheltkasuga edasi.

Venemaa transiidiäri vanade tegijate silmile mõjub punase rätina üksnes Baini projekti nimi RUMA, mis kombineerub sõnade russkii materjal või russian material esisilpidest. “Äsja ülikoolipingist tulnud lapsuke,” kirutakse Baini.

Täpselt RUMA-le sadamas antud kohale tahaks Lugtmeijer ehitada masuuditünnid ning Volohhonski pikendada oma hiiglaslikku väetisetelki. Plats on seisnud kaks aastat meeste nina all õrritavalt tühjana, samal ajal on operaatorid pressitud sadamasse kui kilud karpi. “RUMA projekt ähvardab halvata Tallinna Sadama transiidi, sest ebaõnnestunud kohavalikuga lõigatakse ära juba tegutsevate ettevõtete arenguruum,” väidab siis Volohhonski.

RUMA projektis kahtlevad ka Eesti Raudtee ning Eesti Terasekaubanduse Liit. RUMA ei hakka rajama sadamasse lubatud mitmekordset tootmishoonet terase ümberpakkimiseks, sest see on mõttetu, ütleb Ergo Metsla Eesti Terasekaubanduse Liidust.

Metsla kahtleb ka Vene terasele turu leidmises. Halva kvaliteedi tõttu on seda raske Euroopas müüa. Samuti protestivad USA terasetootjad Vene toodete vastu dumpinghindade tõttu.

“Mina pole näinud ühtegi RUMAga sõlmitud lepingut,” lausub Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch.

“Sadam võiks sellele platsile rajada kas või õllekioskiga haljasala, et mitte lasta atraktiivsel kohal kasutult seista,” teravmeelitseb Lugtmeijer.

Aasta tagasi paneb Galvex Estonia OÜ ehitusele nurgakivi ning ettevõtte omanikud Daniel Bain ja Barry Bernsten rüüpavad Lugtmeijeri õrritamiseks ehitusplatsile toodud nõukogudeaegses õlleputkas kesvamärjukest.

Leping ASi Tallinna Sadam ja RUMA vahel sõlmiti 1997. aastal, kui Eesti-poolne eestvedaja oli toonane teede- ja sideminister, praegune Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare.

Terminali rajamist finantseerib rahvusvaheline pankade grupp, kuhu kuulvad Hypo Vereinsbank, Banca Commerciale Italiana ja UniCredito Italiano. Ligi 1,8 miljardi krooni suuruse põhiinvesteeringu teinud Hypo Vereinsbank laenab täiendavalt ligi 740 miljonit krooni käibekrediidina. Hansapank finantseerib projekti ligi 100 miljoni krooniga. Projekti omakapital on üle 1,1 miljardi krooni.