Müüjad ennustavad autobuumi

Sõiduautode müük suureneb maaletoojate arvates tänavu 10–15 protsenti. Uus tõus tuleb pärast augustikuist vaikust, millele annab hoogu aastavahetusel jõustuv uus käibemaksuseadus.

Sõiduautode müüjad ja importijad ennustavad aasta lõpuks müüdavate autode arvuks 10 000, mis on üle tuhande võrra rohkem kui mullu.

“Võrreldes eelmise aastaga tuleb tõus korralik, seda on praegu juba näha,” väitis ASi Viking Motors müügidirektor Kalle Kuuspalu.

Vastavatud 40 miljonit krooni maksma läinud müügisalongis BMWsid, Land Rovereid ja Rovereid müüva United Motorsi müügidirektor Toomas Pärna ennustab müügi kasvuks koguni 25%.

Ühisliisingu sõiduautode projektijuht Janek Heinola peab võimalikuks ka 1997. aastast pärineva 11 100 auto suuruse müügirekordi ületamist.

Ainsana küsitletud kümnest suuremast automüüjast jäi kasvu suhtes skeptiliseks Hondasid ja Citroëne müüva ASi Veho Eesti tegevdirektor Mart Kõpper, kelle sõnutsi pole automüügi aluseks olev majanduskasv saabunud.

Prognoositava müügikasvu eeldusena tähtsustas Toyota Baltic ASi turundusjuht Üllar Lanno häid liisingutingimusi. “Eriti atraktiivsed olid pakkumised teises kvartalis, soodsad intressid ja esmased sissemaksed aga jätkuvad tänaseni, “ ütles Lanno. “Lisaks on liisingufirmadele tugevat konkurentsi pakkunud autotootjate omad rahastusfirmad.”

Sõiduautode ja kaubikute summas Eesti tänavust automüüki juhtiva ASi Kommest Auto müügidirektori Marek Vihuri sõnul oli läbimurdeks liisinguturul ka see, et mitmed liisingupakkumised jõudsid otse autosalongidesse. “Raha pakkumiselt mindi üle teenuse pakkumisele,” ütles Vihuri.

Teine suurem müügi mõjutaja on uute mudelite rohkus. “Ainuüksi Toyotal on aasta teisel poolel lisandumas 6 uut mudelit,“ ütles Üllar Lanno.

Uute markide tähtsust kinnitab ka Eesti Helkama Auto Ðkodade müügijuht Kalle Mihkels. “Poole tunniga müüsime kuus Ðkoda Fabiat,” sõnas Mihkels.

Automüügi kasvu kolmas põhjus on seotud senise automüügi rekordaastaga 1997. Nimelt lõpeb sel suvel umbes 1500 auto kasutusrent, mille leping sõlmiti kolm aastat tagasi toonase majanduskasvu hääbumise eel.

“Paljud firmadest müüvad siis soetatud maha ja ostavad tõenäoliselt uue,” ennustas Ühisliisingu sõiduautode projekti juht Janek Heinola.

Heinola kinnitas ka, et liisinguturul pole tänavu tavapärast suvist vaikust ja firmade kõrval kohtab üha sagedamini eraisikuid. Eraisikute osakaal uute autode ostjatena võib samas aga väheneda, sest nad tunnevad enam huvi esimeselt liisinguringilt tulnud kasutatud autode liisimise vastu.

Täiendava hoo saab automüük ka siis, kui uuel aastal rakendub uus käibemaksuseadus. See lubab ettevõtjal ostetud autodelt ja kütuselt maha arvestada kaks kolmandikku käibemaksu.

Klasside lõikes ennustavad autode importijad suuremat kasvu mahtuniversaalidele, põhiliselt aga väiksematele autodele.

“Eestlase auto läheb pidevalt lühemaks, ostja saab aru, et väljast väiksena tunduv auto ei pea seest väike olema,“ sõnas ASi Itaalia Auto juhatuse esimees Margus Alliksaar.

Auto hind pole siiski määrav. Mihkelsi andmetel eelistas kaks kolmandikku Mitsubishide ostjatest autot, mille hind oli üle 300 000 krooni. Ka võidab ostjate seas populaarsust suhteliselt kallis linnamaastur.

Markidest ennustavad diilerid suuremat kasvu usaldusväärse, pika tootmistraditsiooniga firmade autodele, kelle väärtus ajas kestab paremini võrreldes uute markidega.

Tänavu viie kuuga on autofirmad müünud Eestis 4176 uut sõiduautot ning eksportinud välismaale 668. Eelmise aastaga võrreldes on müüdud üle tuhande auto rohkem.