3,8 miljardi krooni eest kerkib Muugale teraseterminal, kus hakatakse pakendama ja puhastama Venemaa ja Ukraina metallurgiatehaste toodangut müügiks lääne turule.

Äripäeva arvates on teraseterminali rajamine Eesti majandusele väga kasulik.

Eesti transiit on seni elanud peaasjalikult naftast. Teraseprojekt aitab maandada nn naftariski. Pealegi on naftatransiit kahanemas. Muuseas, naftavedajad ise ei näe paranemise märke ka järgmisel aastal. Seega kui tulevikus naftavedamisel kehvemad ajad käes, ei kandu need probleemid Eesti majandusele üle. Kui nafta kõrvale tuleb muid kaupu, mida Venemaalt veetakse, tekib ka raudtee omanikul kindlus investeerida — võimalik, et Narva ja Tallinna vahele lisandub veel üks rööpapaar. See omakorda annab võimaluse raudtee koormust suurendada ja üha uusi kaubagruppe läbi Eesti meelitada.

Ja mis veel olulisem: kui nafta liigub ida-lääne suunal mitte üksnes Eesti kaudu, siis RUMA Estoniaga sarnast teenust pakkuvat ettevõtet Balti regioonis pole. Hinnatav on see, et metalli ei veeta lihtsalt läbi sadama, vaid sellele antakse Muuga terminalis-tehases ka lisaväärtus.

Rahavool end suurepärase investeerimiskliimaga maaks pidavasse Eestisse on viimasel ajal vähenenud. Kui 1998. a tuli Eestisse otseinvesteeringuid 8,1 miljardit krooni, siis 1999. a 4,5 miljardit. Teised suured miljardiprojektid — Suncori põlevkiviõlitehas, Nitroferti metanoolitehas ja paljuräägitud tselluloositehas — on varjusurmas.

Nagu öeldud, on RUMA projekti investeering seni suurim, mis Eestisse kunagi tulnud, lükates pjedestaalilt 3,5miljardilise rootslaste investeeringu Hansapanka. Nende kahe rahahunniku vahel on aga oluline vahe. Kui Hansapank osteti ära, siis teraseterminal on investeering tühjale kohale. Projekt on suur mitte ainult Eesti kontekstis, vaid terves Ida- ja Kesk-Euroopas.

RUMA projekti vastu on sõdinud teised Muuga sadamas opereerijad, mis on ka mõistetav — Baltimaade magusaimat sadamakohta ihkaksid laienemiseks nemadki. Nende arenguruum on RUMA tulekuga pärsitud. Pealegi on uus tegija ju konkurent näiteks läbirääkimistel raudteega tariifide osas.

RUMA kahjuks räägib asjaolu, et projekt on veninud, ajakirjanduses väljahõigatud tähtaegadest pole kinni peetud. Terminali rajamise eestvedaja Daniel Bain põhjendab seda projekti alguse sattumisega Venemaa ja Kagu-Aasia kriisi perioodi ja raskustega hoonestusõiguse seadmisel uute raudteelõikude alusele maale. Finantseerimiskokkuleppe sõlmimine Saksa ja Itaalia pankadega lubab siiski uskuda, et aastal 2002 on terminal töös ja metalli vedamine, tükeldamine, galvaniseerimine ja pakkimine täies hoos.

RUMA projekt toob Eestisse seni suurima otseinvesteeringu, loob uued töökohad, annab teenistust ehitusfirmadele, raudteele, transpordifirmadele, Eesti Energiale, Tallinna Sadamale. Pluss ca 30–35 miljonit krooni riigimakse aastas.