Naftamiljonid tapavad värske õhu
Mõõtmised Muuga lahe 13 kütuseterminali juures ei ole saastenormide ületamist näidanud. Ametnikud ei jõua õigel ajal kontrollimas käia, hais on enne hajunud.
Inspektorid jõudsid detsembris-jaanuaris sündmuskohta orgaanilisi lenduvaid aineid püüdma ja ettevõtteid kontrollima 15 korral. Samal ajal on erinevad abitelefonid võtnud viimasel kahel kuul vastu üle kahesaja kaebekõne.
Tänavu on ametnikud algatanud ka paar väärteomenetlust, trahvi on saanud Pakterminal. Mullu ei tulnud Muugalt ühtegi keskkonnarikkumise akti.
Viimane suurem haisulaine levis veebruari lõpus. Täna kohtuvad seda teemat arutama eri ametkondade esindajad. Ühte ja ainust saasteallikat keegi välja tuua ei oska või ei taha. Ametnikud tõdevad, et karistada on keeruline, kuna õliäris liiguvad suured rahad ja ohu all on paljude inimeste töökohad.
Keskkonnainspektsioon (KKI) reageerib üldjuhul vaid kaebustele ja oma algatusel mõõtmas ei käi. “Inimese nina on tundlikum kui ükski seade,” tõdeb Harjumaa keskkonnainspektsiooni spetsialist Oleg Bolotov.
Kuidas hais võiks tervisele mõjuda, Bolotov ei tea. Seda ei taha kommenteerida ka kolm küsitletud töötervishoiuarsti — nad lihtsalt ei tea, mis ained täpselt haisevad, ega taha inimesi asjatult hirmutada.
Haisuversioone on mitmeid. Seda võib põhjustada talvel soojendatav masuut, tundmatu aine mõnes naftaproduktis, korraga mitme tankeri täitmine või tühjendamine, aga ka liigleebed nõuded. Eestis kehtivad samad nõuded mis ELis.
Säästva Eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee sõnul on Eestis nõuded aga ranged.
“Kui neid täidetaks, ei oleks probleeme,” ütles ta. Lahtvee kahtleb, et järelevalve pole piisav.
Tema sõnul saab olukord minna ainult hullemaks, sest läbiveetavad naftakogused kasvavad ja õhku paiskub järjest rohkem saastet. Muuga sadamat läbis eelmisel aastal ligi 24 miljonit tonni kütust.
Saastelubasid väljastava Harjumaa keskkonnateenistuse (KKT) juhi Jaan Pikka sõnul on Muuga haisust saanud nende põhimure. “See on meie pidev peavalu,” ütleb ta nukralt ja väsinult. Kohalikele valmistab aga hais pidevat füüsilist peavalu.
Kõigil terminalidel on välissaaste luba, mille väljaandmisele eelnes keskkonnamõjude hindamine. Seal on arvestatud ka saasteallikate koosmõju. “Haisu võimalikud põhjused saavad enamasti tulla esitatud tingimuste rikkumistest,” räägib Pikka. Ta peab võimalikuks, et normid on liiga leebed. “Kui norm on vale, siis tuleb seda muuta,” lisab ta.
Suurematest terminalidest selle loo jaoks kommentaaride saamine võtab aega päevi: teema on tundlik.
Pakterminali käitlusdirektori asetäitja Ants Kirikali sõnul karistati neid seetõttu, et uue õhusaasteloa menetlus viibis, aga see juhtus ettevõtte jaoks kontrollimatute asjaolude tõttu.
Teise suurema terminali Trendgate’i juhatuse esimehe Toomas Tuule sõnul ei ole tema haisu üldse tundnud ega tea selle põhjusi. “Kui on lõhn, siis peab olema ka allikas teada,” lisab ta. Eurodekist ja Termoilist kommentaari saada ei õnnestunudki.
Haisu peatamiseks pole seni tehtud mitte midagi. Tegemata on isegi lihtsamad tööd, nagu mullavallide paigaldamine ja puude istutamine lõhna hajutamiseks, mida propageerib Maardu linnavalitsus.
Haisu vähendamiseks saab kehtestada piirangud töötamisel ebasoodsate ilmaolude korral või vähendada pumpamise kiirust, kui kütuste laadimine toimub sadama mitmel kail ühel ajal.
Maardu abilinnapea Rein Meele sõnul on nad esitanud keskkonnaministeeriumile taotluse püstitada täiendavaid õhuseirejaamu lisaks kahele, mis asuvad sadama territooriumil. “Seirejaamade paiknemine ainult naftaterminalide territooriumil on ebaõige,” selgitab Meel.
Haisu leviku vabanduseks toovad keskkonnaametnikud ebasoodsat ilma. “See mulle ei meeldi,” ütleb Maardu linnanõunik Vladimir Falkenberg. Tema sõnul peavad nad sellise vabanduse korral mõtlema, et halva ilma korral tuleb hakata inimesi evakueerima. Maardu on aga tuulte linn, kus keskmine tuule kiirus on aasta läbi neli meetrit sekundis. “Pigem viib tuul haisu ära,” lisab Falkenberg.
Sama meelt on Valdur Lahtvee: “Tuul puhub igalt poolt, ta ei saa valelt poolt puhuda.”
Hais on muugalase igapäevane kaaslane
Inimeste meelehärmi pideva paha lõhna üle tundsin oma ninaga, kui naasin veebruari lõpus Maardust. Tagasiteel nägin tee kohal tervitussilti “Tere tulemast” ja haistsin raskelt hapukat lõhna, mis pärines ilmselt teeäärsest terminalist.
Päev varem, vahetult pärast järjekordset suurt kaebuste lainet, käisime fotograafiga Muugal. Teel sinna ehmatas meid järsku lõhnapahvak, mis levis kahtlaselt kaugel sündmuskohast — juba Peterburi teel Nehatu lähedal. Fotograafiga Muuga sadama piirkonnas ringi sõites tundsin ebameeldivat lõhna uuesti.
Väiksed aiamajakesed Muuga aedlinnas on unne vajunud. Nende kõrval käib aga vilgas töö ja kerkivad uuselamud — üksikud majad, paaris- ja kortermajad. Hinnanguliselt elab Muugal juba ligi 5000 inimest.
Igal hommikul liigub mööda kohalikke korrastamata tänavaid postiljon Raina. “Kuna ma pean selles piirkonnas tööd tegema, siis on mul väga tihti olnud niimoodi, et ma lihtsalt oksendan,” räägib ta toonil, justkui oleks see tavaline. Mõnikord piisab vaid ühest õhusõõmust, et halb hakkaks.
“Muugal haiseb ja see on paha, ebameeldiv,” pahandab muugalane Jüri Peetson. “Loodan, et mitte tappev,” lisab ta. Peetson räägib, et Muuga on tema kodu ja lähiaastatel ei ole tal plaanis elukorraldust muuta. Ta loodab, et piisav lärm selle teema ümber paneb keskkonnaministeeriumi tööle ja saastenormid vaadatakse üle.
Probleem puudutab teravalt Altmetsa tee lähedale kerkivate uuselamute elanikke. Kuigi paljud neist on päeval tööl, avaneb mu koputuse peale üks uks. Lapsi magama sättinud Mari-Liis Siilak ütleb, et vahel kandub hais ka nendeni. “Kui tuul on merelt, siis levib hais ka siia,” räägib Siilak, kelle kodutänava nurgalt paistab sadam kätte. Samas ei hoiatanud neid kodu ostes mitte keegi piirkonnas levivast haisust. Natuke eemal Käära uusasulas mõni aasta elanud pensionär Õie Sapertit, keda kohtasime teel, häirib hoopis Iru elektrijaama toss, mis asula peale tuleb. “Aga mina olen kannatlik inimene ega virise,” lisab ta reipalt.
Mitmed Muuga elanikud kurdavad ka kibeda kurgu ja halva enesetunde üle. Näitusekoeri kasvatav Karine tunneb haisu pea iga päev, kui tema auhinnatud kasvandikud õuest tuppa tulevad. Oma koju on ta haisukaitseks paigaldanud õhufiltrid.
Andrus Tänav, kes kolis perega Muugale, et tema neli last leiaksid seal parema elukeskkonna, on asjade käigust nördinud. Tema sõnul levis hais varem harva, kuid on viimase poole aasta jooksul muutunud pidevaks. Tänava sõnul ei piisa väitest, et hais ei ole tervisele ohtlik ja vastab keskkonnanõuetele. “Kui ma ehitan oma hoovi virtsahoidla, siis see pole ohtlik, aga häirib,” toob ta näite.
“Ausalt öeldes on päris õudne,” tõdeb 1,5aastase lapse ema Margot-Helena Kasari, kelle sõnul tungib hais lausa tuppa. “Õues on see niivõrd tugev, et näiteks last ei paneks mingil juhul õue magama,” kurdab ema. Ta lisab, et haisust võib tekkida peavalu, mistõttu tugevama haisu korral ta õue ei lähegi.
Muuga õhku valitseb kuraditosin naftaterminali
950 tonni kütust elaniku kohta
Maardu linnas ja Viimsi vallas (just seal asub Muuga sadam) elab ligi 25 000 inimest. Kui võtta aluseks Tallinna Sadama andmed, mis kinnitavad, et läinud aastal läbis Muuga sadamat ligi 24 miljonit tonni kütust, teeb see ühe kohaliku elaniku kohta aukartustäratava koguse kütust — veidi üle 952 tonni ehk 15-16 tsisternvagunitäit.
Kui tegu oleks bensiiniga, saaks üks 50-liitrise paagiga sõiduauto nendest vagunitest 19 000 korda tankimas käia. Kui aga juurde arvata veel teinegi, küll oluliselt väiksem, aga siiski Viimsi vallas tegutsev Milstrandi naftasadam, läheb pilt veelgi hullemaks.
Eestit läbivad kütusevood on tõesti suured. Läinud aasta üheksa esimese kuuga veeti raudteed pidi Eestist läbi ligi 25 700 000 tonni naftatooteid ja 2 500 000 tonni toornaftat. Need kogused on aasta-aastalt aina kasvanud — kui kogu 2003. aastal veeti raudteed pidi läbi Eesti 20,7 miljonit tonni naftatooteid, siis 2004. aastal juba 22,3 miljonit tonni.
Ja nagu öeldud, trumbati see kogus 2005. aastal üle juba kolme kvartaliga. Sellele tuleb juurde arvestada veel toornafta. Ehkki statistikaamet ei ole veel neljanda kvartali tulemusi avaldanud, võib oletada, et terve eelmise aasta jooksul läbis Eestit transiidina vähemalt 38 miljonit tonni naftasaadusi ja toornaftat ehk umbes 28 tonni inimese kohta.
Kui võtta keskmise tsisternvaguni mahutavuseks 60 tonni, tähendab see, et Eestit läbis aastas ligi 633 300 tsisternvagunit (ühe vaguni keskmine pikkus on 12,2 meetrit). Kui kõik need vagunid üksteise järel rivis seisaksid, teeks see kokku 7726 jooksvat kilomeetrit. Ja kui kujutada ette, et need hakkaksid ühel päeval lakkamatus rivis kiirusega 60 kilomeetrit tunnis üle Narva silla Tallinna poole vurama, siis tuleb raudteeülesõidukohtadel tõkkepuu avanemist oodata ei vähem ega rohkem kui 5 ööpäeva ja 11 tundi.
Õnneks ei lähe kogu kütus Muuga sadama kaudu. Konkurentsi pakub Paldiski ja juba mainitud Milstrandi sadam, tärkamas on Sillamäe naftakai. Sellegipoolest ajab kütusevagunite kontsentratsioon Muugal ja Maardus tavainimesele tõelised hirmuvärinad peale. Midagi lohutavat pole aga sealseid elanikke ees ootamas. Pigem vastupidi — kütusekogused on ju aasta-aastalt vaid kasvanud. Pole mingit märki, et see kasv ei jätku. Kavandamisel on Muuga sadama laiendus. Vene transpordihiid Severstaltrans ajab Eestis üha enam oma kombitsaid laiali. Siht on üks — jõuda kogustelt järele seni suurimale rahamasinale Pakterminalile, mille terminalidest on siiani läbi jooksnud ligi 40 protsenti Muuga sadamat läbivast kütusevoost.
Eestist on saanud tõeline kütusetransiidi maa, juba sajandeid räägitud Venemaa aken Euroopasse. Tõsi, see aken laseb läbi peamiselt naftat.
Loata Muugal tegutsev söeterminal tahmab ümbruskonda
Muugal tegutseb eelmise aasta juulist tegevus- ja saasteloata söeterminal, keda ei kohuta tagasi ka seetõttu algatatud kriminaalmenetlus.
Alates sügisest hakkasid keskkonnainspektsiooni saabuma kaebused Saviranna ja Kallavere elanikelt. “Söetolmuga on määrdunud aknad, kasvuhooned, autod, kuivav pesu, koduloomad,” kirjeldab prokuratuurile esitatud avalduses kohalik elanik Jaak Tamtik.
Põhja ringkonnaprokuratuur alustas juhtumi kohta kriminaalmenetlust. Keskkonnainspektsioon tegi terminali operaatorile Coal Terminal Operator ASile 33 000kroonise trahvi. Ühe sealkandis elava mehe, MTÜ Savirand juhatuse liikme Raul Keinaste hinnangul võrdub trahv poole vaguni söe hinnaga. Päevas liigub neid tema andmetel keskmiselt 264. Keinaste sõnul muutus olukord teravaks augustis, kui ettevõte alustas regulaartöödega. Üks söelastis laev järgnes siis teisele.
Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et keskkonnalubadeta tegutsemine on karistatav. “Käesoleval juhtumil ei ole me pidanud vajalikuks ettevõtte tegevuse peatamist, kui lähiajal omandatakse vastavad load ja terminalist lähtuva tolmu kohta kohalikelt elanikelt kaebusi ei laeku,” selgitab sealne suhtekorraldaja.
Jõelähtme vallavanem Tarmo Paldermaa kinnitab, et vald ei anna enne kasutusluba, kui on kõrvaldatud kõik puudused.
Terminali tegevdirektor Igor Fadini sõnul teevad nad ettevalmistusi ja loodavad load saada mõne kuu jooksul. “Me soovime, et kohalikud elanikud oleksid rahul,” lisab ta.
Ministeerium on teadlik
Rein Raudsep, keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja
Keskkonnaministeerium on Muuga sadamas levivast haisust teadlik, samuti võimalikest põhjustest. 10. märtsil toimub osapoolte (Maardu linnavalitsus, keskkonnainspektsioon, keskkonnateenistus ja keskkonnaministeerium) kohtumine, kus arutatakse neid probleeme.
Ministeerium saab olukorda reguleerida keskkonnalubadega, sätestades nendes lubatud saasteainete heitkogused. Võimalik on ka näiteks ebasoodsate ilmaolude korral teha kohalikule omavalitsusele ettepanek kütuse laadimise lõpetamiseks. Omavalitsus saab teha vastava korralduse ettevõttele. Ennetada on probleeme võimalik planeeringute kaudu — hinnates planeeritava ettevõtte mõju ümbruskonnale.
Muugal ja Maardus tegutsevad kütusefirmad
Pakterminal AS
• Aktsiatest 50% kuulub Hollandi firmale Tankmaatschappij Dipping B.V. ning ülejäänud 50% Endel Sifi ja Anatoli Kanajevi kontrolli all tegutsevale ASile Trans-Kullo.
• 2004: äritulud 649,1 ja puhaskasum 391,5 mln krooni.
• On juba üle kümne aasta valdava osa kasumist dividendideks jaganud.
• 2004 tulemuste põhjal läks dividendideks 275 mln kr.
Neste Eesti AS
• Kuulub 100protsendiliselt Soome firmale Fortum Oil Oy.
• 2004: netokäive 1272,1 ja puhaskasum 46,2 mln krooni.
• Ei ole aastaid dividende maksnud, jaotamata kasum ulatub üle 350 mln krooni.
Trendgate AS
• Omanikeks on Rootsis registreeritud Estview AB (70%), Meerwind AB (15%) ja Nafta Transports Innehav AB (9%) ning OÜ Hansadroom (6%), mille osad jagunevad võrdselt Aigar Ojaotsa ja Kristjan Rahu vahel.
• Iru jaama kõrvale rajatud uus terminal alustas naftasaaduste laadimise ja hoiustamisega alles 2005. aastal.
Termoil AS
• 100% aktsiatest kuulub ASile E.O.S., mille suuremad aktsionärid on Rootsis registreeritud Intercross Investments (70%) ja osaühing Circle (20%), mille omanik on peidetud ühe Luksemburgi panga kliendikonto taha.
• 2004: müügitulu 182,5 mln krooni, mille juures jäädi 22,9 mln krooniga kahjumisse.
• Emaettevõtte E.O.S. müügitulu oli 2004. aastal 481,6 ja puhaskasum 57,8 mln kr. E.O.S.i jaotamata puhaskasum ulatub üle 440 mln krooni.
Refetra AS
• Anatoli Kanajevi juhitud Transiidikeskuse 100protsendiline tütarfirma.
• 2004: müügitulu ligi 94 ja puhaskasum 4 mln krooni.
• Ei ole viimastel aastatel dividende maksnud.
Oiltanking Tallinn AS
• 80% aktsiatest kuulub Saksa firmale Oiltanking GmbH ja 20% osaühingule Keele Invest, mille ainuomanik on Soome firma Keele Invest Oy.
• 2004: müügitulu 161,6 mln krooni, maksustamiseelne kasum 14,8 mln krooni.
• On siiani maksnud dividende üle aasta: 2001 tulemuste põhjal 57 ja 2003 põhjal 40 mln krooni.
Eurodek Muuga OÜ
• Kuulub 100protsendiliselt ASile Eurodek Tallinn, mille omanikuks on Briti Neitsisaartel registreeritud Taani ja Vene taustaga Blanin Holding Ltd. Tegeleb terminali varade haldamisega.
• 2004: käive 22,1 ja puhaskasum 0,12 mln krooni.
• Terminali kasutab Eurodek Tallinna teine tütarfirma Eurodek Muuga Services, mille müügitulu oli 2004. aastal ligi 225 mln krooni, jäädes seejuures 0,42 mln krooniga kahjumisse.
Nybit AS
• 100% aktsiatest Rootsi firmal Nynäs Refining AB.
• 2004: müügitulu 172,7 ja puhaskasum 7,3 mln krooni.
• Ei ole viimastel aastatel dividende maksnud.
NCC & PO AS
• Suurim aktsionär OÜ Fabula Baltic (91,4%), mille ainuosanik on Vladimir Šapovalenko.
• 2004: käive 9,4 mln ja puhaskasum 1,6 mln krooni.
• Ei ole viimastel aastatel dividende maksnud, jaotamata kasumit on kogunenud ligi 20 mln krooni.
Maardu Terminal AS
• Ainuaktsionär AS Jetoil, mis kuulub võrdsetes osades osaühingutele Lotus Capital (ainuosanik Andres Sonn) ja Idex Trust (kolm võrdset osanikku — Jaan Jõgi, Ando Raud, Sander Kopli).
• 2004: müügitulu 11,4 mln ja puhaskasum 0,55 mln krooni.
• Ei ole viimastel aastatel dividende maksnud.
Petkam AS
• Aktsionärideks Vladimir Kats (75%) ja Stanislav Gnesdovski (25%).
• 2004: müügitulu 236 ja puhaskasum 2,7 mln krooni.
• Maksis viimati dividende 2003 tulemuste põhjal (4 mln krooni).
Bitest TÜ
• Tulundusühistu, mille on moodustanud Besstšastnovite perekond — Gennadi, Jevgeni ja Veera.
• 2004: müügitulu 5,2 ja puhaskasum 1,18 mln krooni.
• Viimasel ajal pole dividende maksnud.
Kroodi Terminal AS
• Nikolai Russakovi ja Natalja Russakova enamusosalusel (kahe peale kokku 95%) tegutsev ettevõte.
• 2004: müügitulu 11,5 ja puhaskasum 3,3 mln krooni.
• Ei ole viimastel aastatel dividende maksnud.
