Narkomaani valuuta on peegel

Kuigi müügimees Gunnar Terasmägi äri läheb teiste õnnetuse arvel hästi, ületab nõudlus Mercedes-Benzi peeglite järele igasuguse piiri ning tundub talle aeg-ajalt sürrealistlikuna.

Iga kord, kui Gunnar Terasmägi on varuosapoes müünud järjekordsele mersule peegli selle asemele, mis just pihta pandi, on tal oma kundest kahju. See tähendab, et keegi narkar on jälle korraks õnnelikuks saanud, müües pihtapandud peegli ühe doosi tarvis 150 krooni eest ehk 4–5 korda odavamalt kokkuostjale.

Nõudlus aga on suur sellepärast, et ilmselt on mersu peeglid muutunud ekspordiartikliks. Nii arvavad mitmed varuosade müüjad. Eestis ei sõida niipalju mersusid ringi, kes kõiki neid peegleid vajaksid. Osa peegleid rändab Moskva või Peterburi turule — et sealsetel narkomaanidel-pikanäpumeestel oleks midagi varastada.

Terasmägi räägib mehest, kes läks Venemaal tee äärest putkast suitsu ostma, nii et mersu mootor natuke eemal käis. Sulid ei ajanud vahepeal mõne minutiga ära mitte autot, vaid peeglid.

“Muid varuosi ma une pealt ei tea. Aga seda võin küll öösel kell kolm öelda, mis peegel mis mudelile läheb,” räägib Terasmägi. “Ega seda 124 seeria autot ei julgetagi enam osta.” Üks peegel maksab poes 900–1300 krooni.