Neivelt: olen vaba mees
Esiteks, üks etapp on Hansapanga ajaloos iseseisva börsifirmana läbi. Nüüd on uus nägemus ja ma täpselt ei tea, mis ees ootab. Pole tahtmist ja energiat jätkata.
Jüri Mõis ütles Teie lahkumist varem kommenteerides, et ei usu seda. Kas arutasite oma sammu Hansapanga asutajatega?
Hannesega (Tamjärv — toim.) oli sellest juttu. Kuna nemad mind ametisse panid ja üks etapp on läbi, siis ütlesin, et kui tohib, tulen ära.
Mis Teie jaoks nüüd muutub?
Olen vaba mees.
Kui kaua Te pole vaba mees olnud?
1. juulist 1991 olen olnud pangas.
Mis on selle aja jooksul olnud kõige meeldejäävamad sündmused?
Mõnus hetk oli see, kui 2004. aasta lõpus sai valmis Läti maja. See oli emotsionaalselt üllas, selle nimel oli kaua sõditud. Eriti kui vaadata, kust 1996. aastal sai alustatud ja mis positsioon on täna Lätis. (Hansapank on tõusnud enamikus valdkondades Lätis turuliidriks — toim.)
Siis see, kui Leedus panga ostsime. Ostmine ise on lihtne, küsimus on selles, mis pärast saab. Leedu pank kiiresti ümber töötada oli suur saavutus.
Võib siis öelda, et kaevasite panga eduga iseendale augu?
Kunagi oli probleem, mida teha Hansa Capitaliga. Teed ristusid, tekkisid probleemid suhetes. Ja meie konsultandi lause oli selline, et Hansa Capital on oma edu ohver. Leedu panga juht tuletas seda täna meelde.
Mida Te nüüd teha kavatsete?
Puhata! Pean kõigepealt töö üle andma.
Ja kaua puhkate?
Kaks-kolm kuud, või neli. Septembriks peaks olema selge. Mul pole seda vaja, et kohe esimese rongi peale hüpata.
Pakkumisi on tehtud?
Kui tehti ülevõtupakkumine, siis tehti paar pakkumist, ja kui 13,5 pealt uus pakkumine, siis mitu pakkumist.
Kas Eestist?
Mujalt. Üks oli Eestist. Eri finantsasutustest.
Kas Eesti Pangast, panga presidendi kohale?
Ei, ei. Las ta olla. Nende pakkumiste üle pole mõtet spekuleerida.
Hansapanga nõukokku ei pürginud?
Pole motivatsiooni. See on institutsioon, mida on seaduse poolest vaja. Sisuliselt sel vajadust pole.
Hans H. Luik spekuleeris laupäeval “Keskpäevatunnis”, et astute nädala jooksul tagasi. Kas Teil oli temaga sellest juttu?
Ei olnud.
(Postimehe ajakirjanik Aivar Reinap, kes intervjuuga liitus, räägib, et vastav spekulatsioon tuleb hiljutisest Kauppalehti artiklist.
Neivelt möönab, et kohtus Kauppalehti ajakirjanikuga tänavu jaanuari algul spordiklubi ujulas ja lahkumisest temaga juttu polnud).
Mis on olnud Hansapanga edu võti?
Meil on kultuur, kus inimesed peavad teemat valdama. Tahame olla parimad.
Tahame õppida ja meil pole häbi olla rumalad. Usaldame ja respekteerime, selle tõttu oleme olnud edukamad kui SEBi (Ühispanga omanikfirma) tütred.
Nüüd kavatsete puhata, kas oskate seda?
Ei oska. (Neivelt naerab). Küll ära õpin.
Hansapanga areng Neivelti juhtimisel
1999
jaanuaril asub Indrek Neivelt Hansapanga juhatuse esimehe ametikohale. Veebruaris asutab Hansapank Leedu tütarpanga. Aasta jooksul müüakse osalused pangavälistes ettevõtetes, nagu Sularahakeskus, Eesti Kindlustus, Hansa Investment (praegune Trigon Capital), Läti elukindlustusselts Hansa Apdrosinasana. Swedbanki osalus Hansapangas jõuab üle 50%.
2000
Läti Hansabanka omandab konkureeriva panga UBB Ventspils. Hansapanga reiting tõuseb Eesti riigi reitinguga samaväärseks. Internetipank hanza.net saab oma tänase näo. Aasta lõpus läheb kogu Hansapanga Grupp Eestis, Lätis ja Leedus üle ühtsele infosüsteemile. Sügisel tõuseb Hansapank Eoromoney edetabelis 16. Kesk- ja Ida-Euroopa pangaks.
2001
Maailma Majandusfoorum valib Indrek Neivelti maailma 100 tulevikujuhi hulka. Hansapank tugevdab oma mõju Leedus — ostetakse Lietuvas Taupomasis Bankas, mis samal aastal liidetakse Hansapangaga. Ühinemisplaane pidanud Swedbank ja SEB teatavad, et jätkavad iseseisvalt.
2002
Hansa Capital ja EBRD asutavad Hansa Leasing Russia, mis keskendub peamiselt sadamate, raudtee ja transiidiga seotud äride finantseerimisele. Hansapanga Grupist on kujunenud Baltimaade suurim pank.
2003
Hansapanga Grupp muudab oma äriüksuste juhtimise riigipõhiseks — Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa. Neivelt jääb küll edasi juhatuse esimeheks, kuid tema vastutada on Venemaa suund. Leedu Hansabankas ostab Leedu suurima elukindlustusseltsi. Hansapanga Grupil on kokku 3,6 miljonit klienti. Välja on antud 2 miljonit pangakaarti.
2004
Hansapanga turuväärtus kasvab 3 miljardi euroni. Hansapanga tütarfirma Hansa Capital müüb 100% Balti Realiseerimiskeskusest. Venemaal ostetakse Kvest Pank.
2005
Swedbank teeb veebruaris ülevõtmispakkumise. Hansapanga juhid eesotsas Neiveltiga peavad pakkumist ebarahuldavaks ja teevad avalduse. Swedbank tõstab oma pakkumist ning aprilliks läheb tema kätte üle 98% aktsiatest. Neivelt astub tagasi.
Hansapank oli Neivelti esimene tõsine töökoht
Indrek Neivelt jõudis Hansapanka juba 1991. aastal, kui pank oli just-just saamas Tartu Kommertspanga filiaalist iseseisvaks krediidiasutuseks. Verise minevikuga Kawe keldri kohal asunud ruumides võttis Hansapank enda alla esimese korruse ning selle paremas tiivas tegutseski väike laenumeeskond.
Neiveltil oli sel ajal Tallinna Tehnikaülikool vahepealse Stockholmi-perioodi tõttu alles pooleli — vahemärkusena olgu öeldud, et ta suutis 1993 lõpetada nii Tehnikaülikooli ehituse ökonoomika erialal kui ka Stockholmi Ülikooli majandusmagistrina — kuid Hansapanga asutajad nägid noores hakkajas mehes tõsist potentsiaali ning nii saigi temast laenujuht. Tegelikult see oli Neivelti elu esimene töökoht üldse, kui üürike ökonomisti aeg Ühispangas välja jätta.
Hansapanga plahvatuslik kasv tegi Neiveltist 1994. aastal laenudivisjoni direktori ja sellega koos panga juhatuse liikme. Sellega kaasnesid ka hüved — panga asutajad pakkusid juba 1993. aastast töötajaile võimalust emissioonides osaleda — nii sai ka Neiveltist Hansapanga aktsionär. Aktsiate hoidmiseks asutas ta 1995 Veepöörise ASi, mille arvele kogunes paari aastaga 44 000 Hansapanga aktsiat lisaks isiklikule 16 000 aktsiale.
Juhatuse liikme staatus pakkus aga Neiveltile võimaluse ka väljaspool panka esile tõusta. 1994 sai temast E-Investeerimisgrupi üks vedajaid Tallinna Kaubamaja enamusosaluse erastamisel ning 1995 jalatsivabriku Kommunaar suurhoone muutmisel kinnisvaraobjektiks. Nüüd tegutses Neivelt juba korporatiivpanganduse divisjoni direktorina. Ning kui Hansapanga paisudes Eesti ja Läti pank juriidiliselt lahku löödi, oli loomulik valik, et just Neiveltist sai 1996 Hansapank Eesti peadirektor.
1998–1999 on olulised nii Hansapanga kui ka Neivelti elus. Seni koos Hanspangaga ühte sammu astunud asutajad haudusid lahkumismõtteid — Hannes Tamjärv otsustas pärast rootslaste võimuletulekut haridusellu tõmbuda, Jüri Mõisale sai saatuslikuks segadused Hoiupanga liitmisega ning Rain Lõhmus asutas oma investeerimispanga. Nii saigi Neiveltist Hansapanga Grupi juhatuse esimees.
Hansapangast lahkudes jääb Neiveltile lisaks korralikule kompensatsioonile mälestuseks ka enam kui 90 mln krooni, mis Neivelt talle ja osaühingule Trust In kuulunud ligi 445 000 pangaaktsia müügiga teenis. Samas aktsiad on Neiveltile ka peavalu tekitanud. Trusti Ini tütarfirma Nõuanne müüs 1998. aastal Hansapanga aktsiaid tund enne olulise info edastamist börsile, mis tõi kaasa süüdistused siseinfo kasutamises. 2002 tuli tal aga maksuameti ettekirjutuse alusel tasuda täiendavalt 2,4 mln krooni tulumaksu ja intressi tehingute pealt, mis olid samuti seotud Hansapanga aktsiate müügiga.
Indrek Neivelt põhjendas eile oma lahkumist uue ajastu algusega Hansapangas
Neliteist aastat Hansapangas töötanud ja kuus aastat panka juhtinud Indrek Neivelt teatas eile vahetult enne panga aktsionäride koosolekut oma tagasiastumisest.
Veel üleeile ütles Neivelt oma lahkumist kommenteerides, et seda pole tal plaanis. Eile ütles ta aktsionäride koosolekul, et ei saanud oma lahkumisest teada anda enne teadet börsisüsteemi vahendusel.
Neivelt põhjendas eile oma lahkumist uue ajastu algusega pangas, kus tema enam kohta ei näe. Tema asemel saab juhatuse esimeheks Erkki Raasuke, kes seni oli Neivelti asetäitja. Raasukesel seisab ees Hansapanga üleviimine uuele süsteemile, kus pank on 100% Rootsi Swedbanki omanduses. Koos Raasukesega jätkavad ka kõik teised praegused juhatuse liikmed. Hansapank teatas eile ühtlasi börsile, et seoses ülevõtupakkumisega vaadatakse üle Hansapanga Grupi roll organisatsioonis.
Hansapanga nõukogu esimees, Rootsi Swedbanki esindaja Anders Ek ütles eile aktsionäridele, et hindab kõrgelt Neivelti teeneid. Koosolekul viibis ka Swedbanki nõukogu esimees Carl Eric Stalberg, kes samuti kiitis Neiveltit. Aktsionäride esitatud küsimusele, miks ei valitud Neivelti Hansapanga nõukokku, vastas Stalberg, et seda, et endine tegevjuht läheb nõukokku, ei näe ette rahvusvaheline tava.
Erkki Raasuke: teisi lahkujaid praegu pole
Hansapanga uus juht Erkki Raasuke kinnitas eile, et teisi lahkujaid pangast hetkel pole.
Kuidas kommenteerite otsust Neivelti lahkumise kohta?
Faktiline info on välja käidud.
Kui kaua see oli Teile teada?
See oli teada viimase nädala sees.
Kas on veel kedagi lahkumas?
Ei ole.
Miks otsustasite ise jääda?
Pole sellele mõelnud, miks lahkuda. Peaks olema selge põhjus, miks ära minna.
Kas Teil on kavas midagi teisiti teha, muuta?
Uus olukord nõuab juhilt teistsugust rolli. See ei puuduta põhiäri. See puudutab (grupi tasandil — toim.) koostööd, kontrolli, strateegilist loomist. Neil teemadel ei saanud enne vestelda, kuni ettevõte oli noteeritud.
Seni motiveeris panga töötajaid lisaks muule ka aktsiaosalus ettevõttes, nüüd seda pole. Kas see mõjutab panga tegevust?
Börsiettevõttel on eraldi tähendus. See on väljakutse, olles sajaprotsendilises omanduses, kuidas see tahk asendada muuga. Ent grupis on üksusi, kes on end tundnud nagu Hansapank nüüd. Hansabanka ja Hansabankas.
Hansapanga töötajaid tabas uudis Indrek Neivelti lahkumisest ootamatult
Veel eile hommikul oli plaan selle artikliga näidata, kuidas Hansapanga töötajad on rahunemas kuu aega kestnud sahinatest ja kuulujuttudest seoses nn Rootsi aja tulekuga ning Neivelti ja Raasukese võimaliku lahkumisega.
Lugu sel moel oli juba valmis. Töötajaid küsitledes selgus, et suurt ärevust enam ei ole, inimesed on maha rahunenud ja keskenduvad tööle. Eriti kiire aeg on laenuosakonnas, kus töötajad teevad ületunde nullmarginaaliga laenutoote väljatuleku tõttu.
Niisiis lõi teade Neivelti tagasiastumisest töötajaid ootamatult. Veel üleeile resümeeris üks pangatöötaja: “Alamrahvas (st lihttöötajad) loodab, et muutused on pigem positiivsed”.
Nii lohutas eile hommikul üks panga võtmekliendihaldur murelikku klienti telefonitsi, et midagi ei muutu ja vihjas Neivelti poolt kuu aega tagasi panga siselisti saadetud kirjale, et kõik võivad rahus edasi töötada, karta pole midagi.
Eile, vahetult pärast uudist, teatas üks pangatöötaja: “Eks me siin kurvad oleme, aga elu on elu.” Kurbus oli ka teiste eile küsitletud pangatöötajate jaoks esimene sõna, millega nad olukorda iseloomustasid.
Keskastmejuhid ja spetsialistid aimasid pangajuhtide lahkumist kui paratamatust siiski ette. Üks juhtide minekut aimanud spetsialist rääkis, et tema nägemusel lahkuvad kõik need, kes suurosanikule vastu töötasid ehk siis Indrek Neivelt ja Erkki Raasuke. Samuti finantsjuht Kristina Siimar, sest olulisemad otsused tehakse nagunii Stockholmis. Pole mõtet maksta kõrget palka neile, kes ise midagi olulist ei tee. Samuti kaotatakse ilmselt Hansapanga Grupi tasandil mitmed osakonnad. Samas ütles üks keskastme juht üleeile, et vaevalt keegi ise ära läheb, sest ta on kõigi tippjuhtidega rääkinud ja neil on veel piisav motivatsioon edasi töötamiseks.
Sunnitud naeru saatel visati Hansapangas nalju uue töökoha otsimisest ja rootsi keele kursuste kasvanud tähtsusest. Omalaadne nähtamatu veelahe jooksis ka “vanade” hansapankurite ja Hoiupangast tulnud hansapankurite vahel. Juhtide saatus läks enam korda “vanadele”. Ent mure tuleviku pärast muundus üha enam huumoriks — 1. aprillil oli panga sisevõrk osaliselt rootsi keeles.
Pangajuhid ise hoidsid lahkumist, juhul kui see oli varem teada, töötajate eest saladuses. Neivelt saatis alles eile pärast tagasiastumise teadet panga siselisti selgitava kirja.
Lahkumisele eelnenud õhtul ajakirjaniku esitatud küsimustele vastas Neivelt lühidalt: “Ei, plaani tagasi astuda küll ei ole.”
Erkki Raasuke vastas samale küsimusele: “Ma ei soovi seda teemat kommenteerida”.
Minek ei tundnud veel eile sobivat ka Swedbanki plaanidega. Pressiesindaja Henrik Kolga andis eilses Eesti Päevalehes teada, et pank on huvitatud seniste juhtide jätkamisest.
“Vaevalt Swedbank kedagi liigutama hakkab, sest oma aktsionäridele korraldatud nn roadshow’l sai Swedbank kiita Hansa ülesostmise eest ja seda on analüütikud hiljem pidanud parimaks rahapaigutuseks, mida Swedbank eales teinud,” kinnitab Kolga sõnu ühe anonüümse pangatöötaja arvamus paar päeva varem. “Kui Hansa on nii väärtustatud, siis on justkui imelik, kui pärast sellist olulist investeeringut saadetakse minema kõik need, kes selle väärtuse taga on.”
Jüri Mõis: Indrek polnud hea käsutäitja
Hansapanga asutaja ja pikaaegse juhi Jüri Mõisa jaoks tuli Indrek Neivelti ametist lahkumine üllatusena.
“Kunagi sellised otsused ikka tulevad, aga kui nad tulevad, siis on ikka ootamatu,” ütles Mõis.
Samas Jüri Mõisal kahju ei olnud, et Neivelt tagasi astus. “Ta on ju ka nii pikka aega seal olnud. Tegelikult oli praegu väga hea aeg seda otsust teha, sest kunagi oleks see tulnud niikuinii teha.”
Jüri Mõis leidis, et kindlasti on Neiveltil lihtne pärast Hansapangast lahkumist väljakutseid leida, kuna ärikliima on siin nii aktiivne. “Mina juhtisin panka kaheksa aastat, mina küll pärast probleeme ei näinud. Pealgi olin tükk maad vanem, kui pangast ära tulin, Neivelt on ju suhteliselt noor inimene.”
Samas ei usu Mõis, et Neivelt kellegi juurde tööle läheks. “Eks ta ikka alustab oma iseseisvat äri.” Ta lisas, et aimdused tal Neivelti edasiste plaanide kohta on, kuid ei tahtnud neid täpsustada.
Mis puutub panga tulevikku, siis Mõis ei olnud eriti veendunud, kas Rootsi omanikud panga juhtimisest õieti aru saavadki. “Ma ei ole aru saanud, kuivõrd eesmärgistatud rootslastepoolne juhtimine on. Ma ei arva, et Indrek oleks hea käsutäitja olnud.” Ta lisas, et nende jaoks läheb olukord ilmselt kergemaks, sest nad võivad nüüd pangajuhiks panna mis iganes roboti. “Iseasi, kas see neile head tulemust toob, ja kas nad üldse head tulemust tahavadki.”
Ta lisas, et ei usu, et seoses Neivelti lahkumisega oleks pangast midagi enamat kadunud kui näiteks Rain Lõhmuse ja Hannes Tamjärve lahkumisega.
Teine Hansapanga asutaja, hotelliärimees Toomas Sildmäe ütles, et Neivelti lahkumisest on ennegi juttu olnud ja selles midagi ootamatut ei olnud.
Vastupidiselt Mõisale arvas Sildmäe, et seoses Neivelti lahkumisega muutub Hansapanga juhtimine rootslaste jaoks raskemaks. “Eks Indrek oli sisse töötanud meeskonna ja süsteemi. Kui liider lahkub, siis toob see paratamatult kaasa muudatusi.” Sildmäe sõnul ei muutunud Hansapank pärast omandi muutumist automaatselt Rootsi pangaks, sest ta toimib ikkagi Eesti-Läti-Leedu maastikul ja siia ei saa üks ühele üle tuua Rootsi ärikombeid ja tavasid.
Sildmäe leidis, et kui järgmine juht tuleks Eestist, oleks see pangale loogiliselt kõige parem.
Mis puutub Neivelti tulevikku, siis Sildmäe selle pärast ei muretsenud. “Maailmas on kindlasti väga palju ameteid, kus Indrek leiab endale koha ennast realiseerida.”
Hansapanga ühe asutaja Rain Lõhmuse sõnul oli see Neivelti jaoks ilus moment lahkuda just nüüd, olles vedanud Hansapanka läbi ühe ajastu, mille jooksul aktsia hind tõusis kaheksa ja pool korda. Ta lisas, et nii Eesti kui ka terve muu maailm on täis väljakutseid.
Ettekujutus Neivelti tulevastest tegemistest oli Lõhmusel olemas, kuid midagi täpsemat ta öelda ei soovinud. “Päevapealt ma seda nüüd ette ei teadnud, aga üllatusena see mulle ka ei tulnud,” ütles Rain Lõhmus, kellele Neivelt oli juba enne vihjanud, et lahkumisotsus võib tulla.
Lõhmus ei usu, et panga suuromanikul võib pärast Neivelti minekut raskeks minna. “Ilmselt on Swedbank sellega ka arvestanud, et panga tegevjuht võib lahkuda.”
Kuigi panga juhi kohutusi hakkab eilse teate järgi täitma Erkki Raasuke vaid ajutiselt, uskus Lõhmus, et Raasuke võiks edaspidigi väga hästi panga juhtimisega hakkama saada.
Hansapanga väikeaktsionärid veetsid koosoleku mornis meeleolus
Eestlased tulid Hansapanga eilsel aktsionäride koosolekul pangale viimast austust avaldama vihast hambaid kokku surudes, aga teha polnud enam midagi. Mis läinud, see läinud.
Rõõmust pakatasid aga lõpuks panga kätte saanud mehed mustas Rootsist. Swedbanki omanike rõõmu põhjus on ka selge — nüüdsest hakkab nende taskutesse voolama kasum eestlaste, lätlaste ja leedulaste võetud laenudelt ja liisingutelt.
Järgmise nädala lõpuks pangajuhi ameti maha panev Indrek Neivelt mõtles eile juba teises dimensioonis. Tema on oma töö teinud. Swedbanki kommentaare kuulates ja rootslaste austusavaldust kuulates sügas ta lõuga ning rüüpas lonksu vett. Panga uuele juhile Erkki Raasukesele aga koosolekul sõna ei antud.
Ka aktsionäre ei huvitanud enam suurt miski. Pärast majandustulemuste esitamist küsimusi ei tulnud. Ei olnud ka mõtet, sest kõik otsused langetas 99,99protsendise õigusega Swedbank.
“Tulime kadunukesele viimast austust avaldama ja Eesti majanduse lipulaeva maha matma,” ütles veel 13 Hansapanga aktsiat omav Paul Treier, kes on kunagise Tööstuspanga asutajaliige.
Ühe aktsia on pangas veel alles jätnud ka Nikolai Varb. “Kaalun konto sulgemist Hansapangas ja ülekolimist mõnda teise panka, näiteks Sampo Panka,” kommenteeris pettunud aktsionär. Samas möönis ta, et kahjuks eestlaste käes enam ühtegi panka ei ole. “Hakkajad Eesti mehed, palun tehke uus Eesti kapitalil põhinev pank, ja riigiisad, palun toetage uue panga loomist näiteks miljardi krooniga,” pakkus Varb. “Koonduge, kõik tublid Eesti mehed, kes te siiani olete Eesti majanduse lipulaevad üles ehitanud,” ütles ta.
Küsimusele, kas seemned uue Eesti panga loomiseks on varutud, vastas ametist lahkuv Hansapanga juht Indrek Neivelt vaid naeruga. “Iga kaotus annab võimaluse uueks võiduks,” kommenteeris Neivelt ning lisas, et tahab nüüd puhata ja elu üle järele mõelda. Aktsionär Treier pakkus Neiveltiga vesteldes välja idee, et Eesti Panga juhi koht on ju vakantne. Poliitikasse minekut Neivelt eitas.
Väikeaktsionäri küsimusele, kas ei tehtud ettepanekut vahetada Hansapanga aktsiad Swedbanki aktsiate vastu, vastas Neivelt, et neile sellest ei räägitud. Hilisemas vestluses Swedbanki esindajaga lubab too ajakirjanikule otsekui lohutuseks, et kaalutakse Swedbanki aktsiate noteerimist kõigil kolmel Balti riigi börsil.
“Pank anti rootslastele,” ütles aktsionär Mati Kahu. “Oma riigis tuleks juhtivaid majandusharusid ikka ise arendada,” oli tema seisukoht. Hansapanga aktsionär on ta olnud alates Hansapanga noteerimisest börsil 15 aastat tagasi. “Need on väga lõbusad aastad olnud, nüüd on kõik möödas ja väga kahju on,” möönis ta murelikult. Saadud raha on ta investeerinud teistesse Eesti firmadesse. “Vastupidiselt ekspertide arvamusele usun Eesti aktsiate jätkuvat tõusu,” ütles ta. Lisaks ostis ta Hansapanga aktsiate eest saadud rahaga uue portfelli ja pintsaku. “Kõik tänu härra Neiveltile,” kiitis ta. Samas märkis aktsionär, et ei ole kunagi Hansapangast laenu võtnud. “Olen vaadanud odavamaid pakkumisi Ühispangast, Sampo Pangast ja Nordea Pangast.”
Hansapanga keraamikust aktsionär Tatjana Zolotuhhina omab hetkel 300 Hansapanga aktsiat. “Tahan neid vaatamata Swedbanki pakkumisele veel juurde osta,” oli naine kindel. Lisaks Hansapangale on daam investeerinud ka Nokiasse, Hansapanga Venemaa ja Balti investeerimisfondi ning ostnud Hansapanga vahendusel Hiina aktsiafondi osakuid. “Vaatan, mis saab,” kommenteeris Zolotuhhina Swedbanki pakkumist.
Aktsionäride koosolekut avades ütles Neivelt, et tal on hea meel näha niigi palju lojaalseid aktsionäre. Langetatud peaga tõdes ta, et astus paarikümne minuti eest panga juhi kohalt tagasi ja tema asendajaks saab Erkki Raasuke.
Koosolekule oli tulnud 40 väikeaktsionäri. Aasta eest oli inimesi kohal 113. Tallinna börsi andmetel oli Hansapangal eilse seisuga alles veel 685 aktsionäri. Veel 8. aprilli aktsiaraamatu alusel oli pangal 2900 aktsionäri ning möödunud kuu alguses koguni 4313.
Swedbank otsustas Hansapanga dividendid salve jätta
Eilsel Hansapanga aktsionäride koosolekul ostustas Hansapanga suuromanik Swedbank dividende mitte maksta.
Swedbanki nõukogu esimees Carl Eric Stalberg põhjendas omanikutulu maksmata jätmist sellega, et see käiks vastu aktsionäride võrdse kohtlemise tavaga.
Hansapank oli eelnevalt nõukogule ettepaneku teinud maksta dividende 2 krooni aktsia kohta.
Koosolekul tõusis püsti eestlasest aktsionär Mati Kahu ja tegi ettepaneku maksta dividendiks 20 krooni aktsia kohta. Selle ettepaneku hääletas Swedbank maha. Hiljem kommenteeris ametist lahkuv Hansapanga juht Indrek Neivelt aktsionär Kahule, et Hansapanga kapitali adekvaatsus langeks siis miinimumtaseme lähedale ja kasvu finantseerimine oleks edaspidi võimatu. “Kümme krooni aktsia kohta oleks vabalt võimalik olnud,” ütles hiljem eravestluses Neivelt.
Eile valiti Hansapangale ka uus nõukogu. Swedbank ei teinud ettepanekut valida nõukogusse Neivelt. Aktsionäride imestuse peale vastas Stalberg, et juhatuse esimehe kohene tõusmine nõukokku pole Euroopas kombeks.
Paari kuu eest aga just tõusis SEB-le kuuluva Ühispanga nõukokku juhi kohalt Ain Hanschmidt.
Stalberg soovitas aktsionäridel osta Swedbanki aktsiaid, et nad saaksid osaleda Hansapanga edus.
Hansapanga börsilt äraviimine võib teoks saada paari kuu jooksul. Allesjäänud aktsionäridele pakutakse samuti 13,5 eurot (211,23 krooni) aktsia eest.
Arvamusi Indrek Neivelti kohta
Soovin talle samasugust edu
Andrus Ansip Reformierakonna esimees, peaminister
Ma praegu teie käest kuulen seda, arvan, et Eesti rahvas peaks Neivelti tööd kõrgelt hindama — meil on äärmiselt usaldusväärne pangasüsteem, kusagil maailmas ei ole nii lihtsat ja tarbijasõbralikku pangasüsteemi, näiteks internetipanka. Arvan, et see kõik sai alguse just Hansapangast ja Indrek Neiveltist.
Kui Neivelt on sellise otsuse langetanud, ju teda ootasid siis uued väljakutsed. Soovin talle samasugust edu nagu senises tööski!
Eesti Panga presidendiks? Kandidaatide esitamise aeg on läbi, kandideerivad Vahur Kraft ja Andres Lipstok. Ei, koalitsioonikõnelustel sellest ei räägitud, Eesti Panga presidendi valib Eesti Panga nõukogu ning seal pole ju ainult poliitikud, poliitikud on seal vähemuses.
Eesti vajab temasuguseid
Vahur Kraft Eesti Panga president
Indrek Neivelti teened Hansapanga kui Kesk- ja Ida-Euroopa ühe kõige edukama pangandusgrupi väljaarendajana on olnud silmapaistvad. Teda võib kindlasti lugeda selle regiooni üheks edukamaks panganduse ala tippjuhiks, kes Davosi maailma majandusfoorumil ka tulevikujuhi auhinna pälvinud.
Seetõttu arvan, et tema otsus loobuda Hansapanga juhi kohast on samavõrd igakülgselt läbi kaalutud nagu tema teisedki otsused, mida ta Hansapanga tippjuhina langetas. Loodan, et Indrek Neivelt leiab edaspidi endale võimetekohast rakendust tippjuhina Eestis, sest Eesti areng vajab temasuguseid karismaatilisi, kogenud ja võimekaid tegijaid, uute ja innovatiivsete ideede käivitajaid.
Hindan teda kõrgelt
Edgar Savisaar Keskerakonna esimees, majandus- ja kommuni-katsiooniminister
Hindan teda kõrgelt, arvan, et sellest, mida Neivelt on Eesti rahanduse heaks teinud, ei saada praegu veel lõpuni aru. Siiralt loodan, et ta ei hakka rantjee-elu elama, vaid leiab endale uusi väljakutseid.
Eesti Panga presidendiks? Minu teada on kandidaatide esitamise aeg läbi, ega ma ei eksi? Ei, koalitsioonikõnelustel ei olnud Eesti Panga juhi koht teemaks, kandidaadid on Kraft ja Lipstok ja uks on minu meelest kinni.
Lahkumine oli ühe perioodi lõpp
Meelis Milder Baltika juhatuse esimees
Mul on väga kahju, et Indrek Neivelt lahkub Hansapanga juhi kohalt. Miks? Arvan, et Hansapank on praeguse juhtkonna aja jooksul teinud väikese Eesti ettevõtlusega seotud inimesed väga uhkeks.
Neivelt oli viimane side, mis eestlastel Hansapangaga selle loomisest jäänud on. Muidugi ei taha ma arvata, et Raasuke, kes jätkab, oleks kehv juht.
Neivelti lahkumine Hansapangast, mis on siinse regiooni, kui mitte Ida- ja Kesk-Euroopa parim pank, lõpetab kahjuks ühe perioodi Eesti majanduses ja ettevõtluses.
Neivelt tegi väga tubli töö
Kuldar Leis ASi Nordic Foods juhatuse esimees
Neivelt tegi ikka väga tubli töö. Hansapank oli väga hea näide — suur, aga kiire. Nüüd on küsimus motivatsioonis, et kas minna välismaale.
Hindan väimehe otsust
Mihkel Oviir riigikontrolör, äi
Mul on seda väga raske kommenteerida, mulle on ta rohkem nagu minu lastelaste isa, mitte pangajuht.
Eks see oli kindlasti tema enda otsus ja ma hindan seda, et kui ta sai aru, et tema töö on seal tehtud ja väljakutseid selles ametis rohkem ei ole, siis astub tagasi. Ta on ju noor mees, küll suudab uusi väljakutseid leida.
Mis ta edasi tegema hakkab? Ei tea, aga ma loodan, et ta hakkab ehk rohkem väimehe-tööd tegema, et tuleb aitab mul kevadel maad kaevata ja aitab sellistel töödel, mul on isiklik huvi mängus loomulikult!
Pühendugu lastele
Valdo Kalm EMT juhatuse esimees
Hansa mehed on olnud tegijad kogu aeg, nii ka Neivelt ja uus juht Erkki Raasuke. Hansapanga laienemine Eestist välja on olnud imposantne. Aga lahkumine on ikka panga või selle grupi siseasi, pressiteate põhjal me kõiki nüansse ei tea.
Mida ta tegema võiks hakata? Ta on noor isa, aga ma olen teda väga palju lennujaamades kohanud, ta on pidanud palju ära käima ja võiks nüüd rohkem lastele pühenduda. Mida talle pikemas perspektiivis soovitada, globaalset kogemust tal ju on, oleks tore kui ta leiaks tegevuse Eestis… Aga kõigepealt ikkagi lapsed!
Neivelt naaseb väljapaistvas rollis
Joakim Helenius Trigon Capitali omanik
Neivelt on Hansapanga juhtimisel teinud suurepärast tööd. Temasugusel inimesel ärimaailmas võimalused otsa ei saa. Ma usun, et me näeme teda naasmas väljapaistvas rollis. Me võime ette kujutada, et mõni suurem välispank võib olla huvitatud, et Indrek hakkaks juhtima mõnda panka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas. Neivelti valikud oleks kas ise ettevõtlusega tegelda või osaleda mõne juba tegutseva ettevõtte juhtimises. Olen kindel, et ta on võimeline mõlemaks.
Nad kaotavad hulga usaldust
Mati Jostov Eesti Põlevkivi juht
Pärast kõiki neid sündmusi, mis toimusid börsil ja mis see (Hansapanga ülevõtmine — toim.) rootslastele kõik kallimaks maksma läks, ei arvanud ma, et see kuidagi teistmoodi läheks.
Olen veendunud, et nad kaotavad väga hea juhi, ka väga palju usaldust, mis oli pangal rajatud Neivelti isiku peale. Rumalad omanikud, kes niimoodi käituvad, et raiuvad seda, kes on nende panga väärtuse kasvatanud nii kõrgele. Ei tohi unustada seda, mida pank on Neivelti juhtimisel kõik need aastad saavutanud ja milliseid miljardeid see on teeninud. Sisuliselt Neivelti abil teenitud rahaga õnnestus neil pank ära osta ja Neivelt ära tappa.
Hea uudis konkurentidele
Rein Kilk ettevõtja
Teistele pankadele on see kindlasti hea uudis. Eestis on omandanud teatud sümboli tähenduse. Indrek Neivelt on sümboliseerinud pangandust, peale selle on ta olnud visionäär. Panga kaudu on ta suunanud ka majanduse arengut.
Eks ta visionääriks jääb, ega ta Eesti majandusest kahtlemata ei lahku, oleneb, mis see koht on. Senine positsioon oli mõjukas. Iga ettevõte, mille käive oleks sama suur kui Hansapanga kasum, oleks ju Eesti mõistes suur ja igati auväärne ettevõte. See on ka Neivelti teene.
Ma kujutan ette, et sellises suures süsteemis on iseseisvate otsuste piiramine tõenäoline põhjus. Nad on mingi süsteemi üles ehitanud ja harjunud ise otsustama ja selle eest vastutama. Nüüd keegi teine otsustab ja vastutada tuleb ikkagi.
Üllatav. Kahju.
Cardo Remmel Saku Õlletehase nõukogu liige
Üllatav. Ütleme, et natuke kahju. Ma arvan, et ta oli väga hea pangajuht ja väga hea juht. Eduka Eesti juhi musternäidis. Lahkumispõhjuste üle ei tahaks spekuleerida.
Nagu igas juhi ametis, eks tal ole ka neid vastuolusid, mille üle otsustada. Ma arvan, et temasuguse inimese jaoks, juhikogemusega ja sellise senise karjääriga, on piirid on päris lahti. Ma ei imestaks, kui me loeme Indrek Neiveltist kui edukast juhist väljaspool Eestit.
Seda oli oodata
Urmas Sõõrumaa Falck Balticsi juhatuse esimees
Tundes seda äri, omanike ja juhtide loomulikku käiku, siis ma arvan, et seda oli oodata. Ikkagi nii tugev tuumikaktsionär, see kindlasti natukese vajutab pitseri ka panga näole. Täna on pank tugevalt Neivelti tiimi näoline.
Ma hästi ei usu, et Neivelt Eestis uusi väljakutseid leiab. Kui oled hea kaarnana kogu Balti majanduse kohal lennanud, siis on raske ühte väiksesse pesasse maanduda.
Kes seda sõduritööd ikka tahab teha
Oliver Kruuda ASi Kalev juht
Kui vaatame kõiki välisosalusega ettevõtteid, siis mingi aeg see muutus tekib. Enne pakkumist oli ettevõte börsiettevõte, kogu vastutus oli tegevjuhtkonna peal, nüüd, kui tekib niinimetatud tütarharu ja kogu reeglistik tuleb kusagilt mujalt, siis kindlasti ei ole ennast põnev proovile panna. Kes see seda sõduritööd ikka tahab nendest inimestest, kes on ise olnud arendusprotsesside juures.
Ma olen alati kadestanud, et tehakse õigeid asju õigel ajal ja julgetakse teha ja teenitakse selle tegevuse eest ka kasumit. Eks iga ettevõte on oma juhi nägu ja oma töötajate nägu.
Ma mäletan 92. aastat, kui ma käisin Hansapangas: Indrek oli laenuosakonnas tööl ja tal seal oligi paar abilist tööl. Ta on siiamaani seda asja ajanud.
Ta on tore inimene, meeldiva sotsiaalse käitumise ja suhtumisega. Ta on võtnud osa väga paljudest kolmanda sektori muredest Eestist. Ma eriti ei arva, et keegi suvaline rootslane tunneks muret, kuidas Eesti ühiskond hakkab arenema. Natuke kahju on, aga mis sa teed.
