Neivelt vähendas laenu abil enda makse
Eesti ettevõtjate poolt mainekaimaks tippjuhiks valitud Indrek Neivelti firma OÜ Nõuanne bilansis tekitab küsimusi üks rida. See kajastab OÜ Nõuande 500 000kroonist nõuet firma asutaja ning juhatuse ainsa liikme Indrek Neivelti enda vastu.
Neivelti teise väikese osaühingu, Trust INi bilansist jookseb läbi seesama rida: aktsionäride võlg firma ees. Seekord on tegemist 853 000 krooniga.
Äripäeva palvel vaatlesid Neivelti firmade bilansse kümmekond audiitorit ja maksunõustajat. Nende sõnul tähendavad bilansiread lahtiseletatult, et aastavahetuse seisuga 1999/2000 on Indrek Neivelt on firmadele olnud võlgu 1,3 mln krooni. 2000. aasta lõpuks oli võlg likvideeritud mõlemas firmas.
Maksuasjatundjate sõnul ei saa sellel olla muud põhjendust kui iseendale oma firmast laenamine. Võimalik, et aktsiatehingutega teenitud raha väljavõtmine ning tulumaksuvaba tulu tekitamine.
Asjatundjad väidavad samas, et oma firmast iseendale laenamine oli ja on laialt levinud. Kuigi seda keelab juhul, kui osalus firmas ületab viit protsenti, äriseadustiku § 159.
Kui keegi siiski endale laenab ja sellelt turule vastavat intressi ei maksa, on see vastavalt tulumaksuseadusele erisoodustus. Sellelt tuleks juurde maksta tulumaksu 26/74 osa ja lisaks veel sotsiaalmaks.
Arvestades Neivelti laenu summaks 1,3 miljonit krooni, teeb see erisoodustusmaksuks miljon krooni.
Neivelti nõustava audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers juhataja Urmas Kaarlep keeldus Neivelti juhtumit kommenteerimast, kuid märkis selle kohta, kus firma osanikud saavad firmast laenu, et seda on esinenud rohkem kui üks kord.
Kaarlep lausus, et audiitorid jälgivad sellise fakti avalikustamist aastaaruandes. “Kohtusse minekuks ei ole minul (audiitoril — toim.) põhjust ja maksuametisse ei luba audiitori eetika mul minna,” nentis Kaarlep.
Maksuamet esitas aprillis Indrek Neiveltile ettekirjutuse, mille sisu ei soovi avalikustada ei maksuamet ega Neivelt. Tipp-pankuri mured algasid paljuski tänu teda nõustanud audiitorfirmale PricewaterhouseCoopers. Firma tutvustas Neivelti nõusolekul tema väikefirma raamatupidamisdokumente väljastpoolt PwCd leitud asjatundjale, kes saatis dokumendid ka maksuametile. Samas unustas PwC ilmselt kogemata ühel lehel katmata Indrek Neivelti isikukoodi, ehkki asjatundja kaasamine n-ö väljastpoolt maja nõudnuks konfidentsiaalsuse tagamist.
Neivelti firma OÜ Nõuanne loomise eesmärk oli suure tõenäosusega aktsiatemüügist maksukoormuse vähendamine.
Neivelti 50 000 Hansapanga aktsiat, mis ta maksis OÜsse Nõuanne mitterahalise sissemaksena, olid n-ö koormatud forward-tehinguga. See tähendab, et Hansapank kohustus need mingi kindla summa eest Neiveltilt ostma ning teine pool, st Neivelt kohustus need kindla hinna eest pangale müüma. Samas moodustasid needsamad forward-lepinga koormatud aktsiad 5,5 mln krooni väärtuses alates 1998. aastast ka OÜ Nõuande omakapitali. Seega pidanuks forward-tehingu läbiviimiseks sõlmitama uus leping Hansapanga ja OÜ Nõuanne kui aktsiate uue omaniku vahel.
OÜ Nõuanne äriregistri toimikust selgub, et “mitterahalise sissemaksuna saadud 50 000 Hansapanga aktsiat realiseeriti aruandeperioodil”. Seega muutusid 5,5 miljoni krooni eest aktsiaid rahaks.
Indrek Neivelt keeldus küsimustele vastamast, öeldes, et ta on paari väikse firma ümber käivast arutelust tüdinenud. “Iga päev ilmub midagi teemal, kas Neivelt on süüdi või õige mees,” lausus ta.
