Uue ettevõtte nimeks saab Nokia Siemens Networks, kus mõlema osalus on 50%. Selle osakaal 52 miljardi eurose aastakäibega mobiilivõrkude turul on 21 protsenti, Ericssoni turuosa on praegu 26 protsenti.

See on hea lahendus nii Siemensi kui ka kogu tööstusharu jaoks, sest konkurents väheneb, kommenteeris Bloombergile ühinemist Münchener Kapitalanlage varahaldur Michael Vieker. “Seni pole me ühinemisi näinud, sest kõik tegijad on liiga suured, et pankrotti minna,” ütles Vieker.

Probleemne üksus jälle kasumlikuks

Siemensi jaoks oli võrguseadmete üksus probleemne — viimases kvartalis kukkus divisjoni kasum 75%, kasumimarginaal oli kõigest 0,8% käibest.

Mõlemad firmad peaksid nüüd võitma mastaabisäästust. Ühinemisega seotud kulusid kõrvale jättes ootavad nii Nokia kui ka Siemens, et nende partnerlus mõjutab positiivselt juba 2007. aasta kasumit, firmad sihivad kahekohalist ärikasumi marginaali. 2010. aastaks loodetakse 60 000 töötajast koondada 9000 ning see peaks kokku hoidma 1,5 miljardit eurot.

Nokia võrguseadmete käive oli eelmisel aastal 6,56 miljardit eurot ning Siemensil 13,1 miljardit eurot. Samas ei too Siemens kogu võrguseadmete üksust ühendfirma alla ning loodava firma eelmise aasta käive oli 15,8 miljardit eurot.

Ühendatud firmat hakkab juhtima Simon Beresford-Wylie, kes sai eelmisel aastal Nokia võrguseadmete juhiks, peakorter tehakse Helsingisse.

Tele2 juhatuse esimees Toomas Tiivel ütles, et Siemens on nende jaoks üks põhilisi tarnijaid, kellelt tulevad raadiovõrgud ja keskjaamad. “Eks see ühinemine meid ikka puudutab, kuid praegu ei oska öelda, paari nädala jooksul lubati veel konkreetsemat infot anda,” sõnas ta.

Nokia on tugev mobiil- ning Siemens fikssides

Elioni jaoks on nii Nokia kui ka Siemens ühed suuremad tarnijad. “Nende tehnoloogia on kasutusel nii telefon- kui ka andmesidevõrgus, samuti digi-TV edastamisel,” selgitas Elioni interneti- ja andmesidevõrgu direktor Toivo Praakel, kes peab suurfirmade konsolideerumist igati loogiliseks sammuks.

“Nokia ja Siemensi võrguüksuste ühinemise sünergia seisneb Nokia tugeva mobiilside võrguüksuse ning Siemensi tugeva fiksside võrguüksuse viimises ühise juhtimise alla,” sõnas Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.

EMT kasutab aga võrguseadmetena Ericssoni toodangut, ülekandeseadmetes on vähemal määral kasutuses ka Siemensi ja Nokia seadmed. “Ühinemise mõju EMT-le on minimaalne, kui üldse,” sõnas EMT juhatuse esimees Valdo Kalm. “Võrguseadmete turgu mõjutab ühinemine ilmselt nagu iga suur ühinemine ikka: ühelt poolt efektiivsuse kasv, teiselt poolt võimalik konkurentsi vähenemine.”

Eesti võib võita uusi töökohti

Nokia ja Siemensi ühinemise tulemusena võib Eestile tekkida kasu uute töökohtade näol, arvab Siemens ASi juhatuse esimees Avo Tihamäe.

Mida Te sellest liitumisest arvate?

Nokia ja Siemensi ühinemise uudis oli minu jaoks positiivne.

Kas Eestis võib tänu sellele ka uusi töökohti tekkida?

Sellest on veel vara rääkida, aga tõenäoliselt siin muudatusi tuleb, sest ühisettevõtte peakorter on väga tugevalt esindatud Helsingis. Meie regioon on nüüd peakorterile oluliselt lähemal, kui enne oli seda München Saksamaal.

Selles mõttes on Eesti võimalused kindlasti suuremad. Kahe firma võrguseadmete divisjonis on kokku 60 000 töötajat. Uue ühisettevõtte summaarne käive tuleb 15,8 miljardit eurot (ligi 250 mld krooni).

Ma arvan küll, et siin on Eestis teatud võimalused olemas. Kui suur osa töötajaid võiks Eestisse tulla, on veel vara öelda. See on ikka alles väga värske uudis.

Mida see meie tarbijale võiks tähendada?

Tarbijad võidavad selle ühinemise tulemusena hinnas ja kvaliteedis. Klient saab parema ja moodsama lahenduse, kus on mõlema firma tugevad küljed esindatud. Lõpptarbijatele me tooteid ei paku, küll aga suurematele Eesti mobiilside- ja fikssidevõrgu operaatoritele. Hetkel on Eestis EMT Ericssoni klient. Tele2 on Siemensi ja Elisa Nokia klient. Nüüd saavad Tele2 ja Elisa ühisfirma Nokia Siemens Networksi klientideks. Lisaks veel väga suur hulk pisemaid operaatoreid.

Kas olete Nokia inimestega juba kohtunud?

Ei ole veel kohtunud, vara veel. See on ikka ülemaailmne tehing. Euroopa osakaal selles tehingus on 26 protsenti, Ladina-Ameerikas 20, Aasias 12 ja Põhja-Ameerikas 4 protsenti. Isegi Euroopa on suhteliselt väike selles tehingus, rääkimata siis Eestist.

Analüütikud: Siemens võidab tehingust enam

Analüütikute hinnang Siemensi ja Nokia mobiilvõrguseadmete üksuste ühendamisele on positiivne, eriti kasulik on nende arvates tehing Siemensile.

“See on Siemensi jaoks positiivne, kui mõelda kõikidele probleemidele, mis neil oma võrguseadmete üksuse restruktureerimisega on olnud. See võimaldab neil telekommunikatsiooniturult välja tõmbuda, oma mobiiltelefonide tootmise müüsid nad 2005. aastal Benqile,” kommenteeris üks Saksa maakler uudisteagentuurile AFX News. Mobiiltelefonide tootmise müüs Saksamaa tööstuskonglomeraat 2005. aastal tehnoloogiakompaniile Benq.

Nokia suhtes on arvamused erinevad. “Samal ajal kui see on Nokia jaoks väga agressiivne samm, mis suurendab survet konkurentidele, nagu Ericsson, Alcatel/Lucent, Huawei, ZTE ja Nortel, ei ole Nokia tuntud suurte firmade ülevõtjana ning ees ootavad suured ümberkorraldused. Siemensi võrgusüsteemide üksus on väidetavalt üks suur segadus jäikade tööseadustega kaitstud Euroopa töölistega,” vahendas Rootsi majanduslehe DI internetiportaal ühe maakleri kommentaari.

Soome Opstock Securitiesi analüütik Hannu Rauhala usub, et tehing on pikemas perspektiivis strateegiliselt siiski õige ja päris hea. Võrgusüsteemide turul on kasv üsna tagasihoidlik ja konkurents tihe.

Eriti oluline on tehing Rauhala sõnul positsiooni tugevdamiseks teenuste alal, mis on tulevikus peamine kasvuala. “Seal on firmadel kahe peale tugev kliendibaas ning nad jõuavad Ericssonile järele,” ütles Rauhala.

Analüüsifirma Redeye AB analüütik Urban Ekelund kahtleb aga, kas tehing ikka annab oodatud sünergiaefekti.

Võrguseadmete tootjatel peal liitumistuhin

Eile avalikustatud Nokia ja Siemensi võrguseadmete üksuste liit on järjekordne samm turu konsolideerumise suunas. See on lühikese aja sees juba kolmas ühinemine võrguseadmete turul.

Ericsson & Marconi. Mullu oktoobris ostis Ericsson 16,8 miljardi Rootsi krooni eest Marconi telekommunikatsiooniüksuse, et parandada positsiooni võrguseadmete tootmises fikseeritud side turul. Ericssoni ajaloo suurim tehing peaks suurendama nende käivet umbes 14 miljardi Rootsi krooni jagu.

Paljud analüütikud olid mures, et Ericsson maksab turu hõivamise eest liiga kõrget hinda. Selle aasta I kvartalis tuligi Ericssonil vastu võtta viimase kahe aasta esimene kvartalikasumi langus, sest Marconi ülevõtmine on tekitanud ettevõttele lisakulusid. Märtsis veel üleval pool 30 Rootsi krooni liikunud Ericssoni aktsia on vajunud 22 Rootsi krooni peale.

Alcatel & Lucent Technologies. Aprilli alguses ostis maailma suurim interneti võrguseadmeid tootev Alcatel SA aktsiate vahetuse teel 13,4 miljardi dollari eest 60% firmast Lucent Technologies.

Ühinemisplaanis on mängitud samuti sünergiale ja tööjõukulude kokkuhoiule. Liituv kompanii peaks eelduste kohaselt tõukama Ericssoni mobiilvõrguseadmete tootjate turu liidrikohalt.

Aprilli alguses Pariisi börsil ühinemisteate peale ligi 14 euroni hüpanud Alcateli aktsia liigub nüüd 10 euro kandis.