Meil on kaks müügisuunda – telefonimüük ehk telemarketing ja face-to-face- ehk otsemüük. Samuti tegelevad meie klienditeeninduse inimesed paljuski müügitööga. Selle suve seisuga on meil tööl 20 noort, kellel vanust kõigest 17 või 18 aastat, otsemüügimeeskondades on aga lausa 83% töötajatest nooremad kui 25. Enamik neist teeb tööd kas kooli kõrvalt või siis suvisel koolivaheajal.

Tallinnas liitusid näiteks suve hakul otsemüügimeeskonnaga korraga kolm klassivenda, et enne abituuriumi algust lisaraha teenida ja kogemusi saada. Neid kõiki motiveeris ka töö liikuv iseloom ja rutiinivabad päevad.

Helina, kes õpib esmakursuslasena Tallinnas ärikorraldust, toob esile, et tema jaoks on müügitöö tegemine olnud meeletu eneseareng. „Müük on mulle õpetanud, kui oluline on järjepidevus ja enesemotivatsioon – võitjad ei loobu ja loobujad ei võida,” ütleb Helina. Peale enesekindluse kasvatamise ja suhtlemisoskuse arendamise hindab ta võimalust, et sai siduda koolis kohustusliku praktika töötamisega Viasatis.

Hiljuti 18. sünnipäeva tähistanud Linda aga jõudis telemarketingis juba aasta nooremana tiimijuhiks saada. Mis on vajalik, et nii noorelt juhiks tõusta ja ennast kehtestada? „Minu jaoks on valem enda kehtestamiseks noorelt olnud lihtne – järjepidavus. Kõik takistused ja keeldumised on olnud minu jaoks väljakutsed ja võimalused. Mul on kahju näha, et nii paljud noored hoiavad end tagasi ainult oma vanuse pärast, sest tõde on, et kuigi meil on terve elu ees, peaksime just sellepärast kohe tegutsema, et jõuda veel kaugemale! Kes aeglaselt sõuab, jõuab kindlasti kaugele, kuid kes palju varem sõudma hakkab, jõuab isegi siis kaugemale, kui ta sõuab väga aeglaselt. Seega kõik, mida noorelt millegi suurema saavutamiseks vaja, ongi enesekindlus, järjepidavus ning usk endasse ja oma eesmärkidesse. Kõik on võimalik, kui me selle võimalikuks mõtleme,” on Linda seisukoht.

Klienditeeninduses töötav Anett liitus Viasatiga 11. klassis õppides ja suutis töötamise kõrvalt ka edukalt gümnaasiumi lõpetada. Mis teda motiveeris kahes rollis pingutama? Usun, et alljärgnevat tasub just tööandja vaatevinklist tähele panna: „Põhiline motivaator oli ikkagi eesmärk teenida endale vaba raha, et olla vanemate rahakotist sõltumatu. Sõbrad ja vanemad hoiatasid küll, et mul tekib ülekoormus, kuid siiski suutsin nii ennast kui ka teisi üllatada. Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad! Muidugi pani see mind tüütusse olukorda, tihti pidin loobuma erinevatest üritustest, mis toimusid näiteks reede õhtul, sest kui teistel hakkas nädalavahetus, hakkas minul töönädal. Kuid tuju oli mul alati hea ja see mind ei murdnud, samuti oli minul alati vaba raha, kui teised pidid tegema valikuid rahakotist sõltudes. Suureks edasiviivaks jõuks olid ka minu imetoredad ja toetavad kolleegid, kes koolis kontrolltööde ja eksamite ajal mulle alati pöidlaid pihus hoidsid. Kuna olin/olen selles seltskonnas kõige noorem, hoiti mind väga ning näiteks kvartali kokkuvõtete ajal toodi mind välja kui särasilmset ja naerusuist – vot see andis hoogu juurde! Samuti loodi mulle ka väga paindlik graafik. Näiteks kui teistel olid tööpäevad kaheksatunnised, siis mina olin vahel õhtuti neli tundi jne, energiat ja motivatsiooni oli lühikeste tööpäevadega rohkem. Et mitte lasta raisku aastaga kogunenud teadmiste pagasit ja kogemusi, jätkan Viasatis ka sügisest ülikooli õppima asudes," meenutab Anett.

Seega, finantsiline sõltumatus, paindlik tööaeg ning uued kogemused ja eneseareng on noorte jaoks tööturule sisenedes paljuski peamised motivaatorid. Olgem tööandjana valmis neile seda pakkuma ja võimalikult paindlikult tegutsema. Võita on kindlasti palju ja edaspidises tööandja brändingus võib olla vägagi väärtuslik, kui noored edukad inimesed teie ettevõtet hea sõnaga meenutavad!

Jaga
Kommentaarid