Norma suuromaniku Auto­livi tegemisi üle kogu maailma jälginud rootslasest investor Stefan Andersson on kindel, et Autolivi jaoks on aeg küps teha väljaostmispakkumine. Mullu augustis investeeris Autoliv Anderssoni sõnul oma Rumeenia tehasesse, detsembris aga Hiina firmasse. Järgmine peaks olema Norma. Väljaostuhinnaks pakub ta 115 krooni aktsia kohta enne dividendi. Dividendiks ootab ta taas 5 krooni aktsia kohta.

Viimase kvartali põhjal tuleb Norma käibest 32 protsenti Venemaalt ja 61 protsenti Autolivilt. Autolivi osakaal müügi poolel on suurem olnud 2003. ja 2004. aasta esimeses kvartalis, mil Venemaa osakaal on traditsiooniliselt eriti nõrk.

Andersson rääkis, et Autolivi struk­tuuris on erineva osalusega ettevõtteid: nii 100% osalusega kui ka palju selliseid, millest vaid kontrollpakk.

“Autoliv on siiani eelistanud oma aktsiaid tagasi osta ja suurendada dividende. Kui nende osa kogukäibest läheb üle poole, järgivad nad sama poliitikat, mis teistegi firmade puhul mujal maailmas, seega ostavad firma lihtsalt ära, kui on õige aeg,” ütles Andersson.

Väljaostmispakkumisele viitavad Anderssoni sõnul ka kõrgemad arenduskulud.

“Olen ise ka mõelnud, et miks Autoliv Normale seda ülevõtmispakkumist juba teinud ei ole,” ütles Norma eksjuht ja NG Investeeringute nõukogu esimees Jüri Käo. Autoliv on Norma suuromanik olnud juba viis aastat.

“Miks mitte? Loodan, et see pakkumine tuleb mõistlikum kui see, mis TeliaSonera tegi Eesti Telekomi aktsionäridele,” vastas ka Norma endine juht Peep Aaviksoo küsimusele, kas Autoliv võib teha ülevõtmispakkumise.

Pakkumise tegemise võimalust lähiajal põhjendas Aaviksoo sellega, et Autoliv on juba toonud ja toob järk-järgult kogu oma turvavööde tootmise Eestisse. “Täieliku kontrolli saamisel viib Autoliv arvatavasti Norma börsilt ära, sest neil pole mõtet hoida kahte firmat börsil,” märkis ta.

“Ei saa seda kommenteerida,” vastas Autolivi pressiðeff Mats Ödman küsimusele, kas Autoliv võiks teha Norma aktsionäridele väljaostmispakkumise. Ta lisas, et pole sellistest plaanidest teadlik. Tootmise Eestisse ületoomise plaanid on Ödmani sõnul aga endiselt jõus. “Tootmise ületoomisega tahame saada Norma üle suuremat kontrolli, sest ei taha, et Norma läheks kunagi meie konkurentide kätte, samas ei ole meil vaja suuremat osalust kui 51 protsenti,” möönis Ödman. “Me ei ole investeerimispank, millel tuleb teha investeeringuid, me oleme tootmisettevõte ja teeme, mis on kõige efektiivsem sellest vaatekohast,” ütles Ödman.

Norma äritegevusega Venemaal on Autoliv Ödmani sõnul rahul. “Venemaa tellimuste raskused on ajutised ja pikaajaliselt kasvab Venemaal nõudlus autode järele. Normal on seal hea positsioon, et sellest kasu lõigata,” möönis Ödman.

“Anderssoni põhjendused ja eeldused Autolivi ülevõtmispakkumise kohta on sarnased, mis kogu aeg on olnud,” ütles Suprema analüütik Triin Palge, kes ei soovinud sel teemal spekuleerida.

Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel Autolivi ülevõtmispakkumisse ei usu. “Loogiline oleks olnud Autolivi ülevõtmispakkumise tegemine paar aastat tagasi,” ütles ta.

Norma aktsionäri Perlos OÜ omanik Kauri Koppel möönis, et Autolivi Norma ülevõtmispakkumine on teemaks olnud aastaid. “See pakkumine on juba habemega jutt, aga ta tuleb nii või naa ükskord,” märkis Koppel. Ta lisas, et on Norma suhtes passiivne investor.

Kokku on Normal 1736 aktsionäri.

Vaid Norma ülevõtmispakkumise peale mängida ei tasu

Aastast aastasse on Autoliv tõstnud aktsionäridele maks­tavaid dividende, kulutanud miljardeid kroone oma aktsiate tagasiostmiseks ja iga aasta sadu miljoneid ettevõtete ülevõtmiseks.

Norma aktsiate väljaostmiseks vajaminev kolmveerand miljardit krooni pole Autolivi jaoks suur raha. Viimases kvartalis ulatus ettevõtte positiivne rahavoog üle poolteise miljardi krooni. Et nagu võiks.

Samas on Autoliv olnud Norma suuromanik rahulikult juba viis aastat.

Investoreid, kes ostavad aktsiaid vaid seetõttu, et firma tuumikomanik võib kunagi neilt väärtpaberid kallima hinnaga kokku osta, ma eriti ei mõista.

Esiteks on paljudel firmadel tuumikomanikud. Kas siis maksab kõikide nende ettevõtete aktsiaid osta? Teiseks võivad suuromanikud olla aktsiate kokkuostmisel ka kitsid. Viimane näide on TeliaSonera pakkumine Eesti Telekomi aktsionäridele.

Eelkõige tasub jälgida ettevõtte majandustulemusi ja väljavaateid. Kui need on rahuldavad, siis on põhjust ettevõttesse investeerida. Ja kui on võimalus, et tuumikomanik võib ettevõtte väikeaktsionäridelt välja osta — veelgi parem. Viimane on pigem väike lisaväärtus kui väärtus omaette.

Kokkuvõtlikult on Autolivi tegutsemine Norma ülevõtmisel võimalik. Aga see ei saa olla investori jaoks ainuke tegur, mille pärast Norma aktsiat osta.

Autolivi kasum neljandas kvartalis kahanes, käive aga suurenes

Norma emafirma ja maailma suurima turvapatjade tootja Autolivi neljanda kvartali puhaskasum kahanes kõrgemate maksude tõttu 5 protsenti, 87,1 mln dollarini (üle mld krooni), teatas ettevõte nädal tagasi.

Kasum aktsia kohta oli aasta viimases kvartalis 0,94 eurot. Analüütikud ootasid keskmiselt kasumiks aktsia kohta 0,89 eurot. Käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 15 protsenti, 1,69 miljardi dollarini (20 mld krooni). Autolivi käivet kasvatab see, et uutes automudelites paigaldatakse turvapadjad ka külgedele.

Autoliv kavatseb tulevikus kulusid kärpida, tuues tootmise üle odavama tööjõukuluga riikidesse, seisis firma pressiteates. Autoliv on teatanud, et tahab 2006. aasta lõpuks tuua oma turvavööde tootmise üle Normasse.

Oktoobris 1999 omandas Autoliv 49,5 protsenti Norma aktsiatest. Toonane ostuleping andis Autolivile lisaks veel õiguse omandada 1,5 protsenti Norma aktsiatest. Veebruaris 2000 realiseeris Autoliv 1,5% optsiooni õiguse ja selle tulemusena kasvas Rootsi kontserni osalus Normas 51%le.

Autolivi aktsiatega kaubeldakse Stockholmi ja New Yorgi börsil.