“Ilmutasime huvi Liviko ostmise vastu juba aasta algul, aga siis oli pangal eelleping Soome Primalcoga,” ütles NG Investeeringute üks omanikke Jüri Käo. Kui soomlased mõni aeg tagasi loobusid, alustas Ühispank kohe läbirääkimisi NG Investeeringutega, mis oli juba varem omandanud 31 miljoni krooni eest Livikole kuulunud Mere puiestee kompleksi.

Võimalikust ostuhinnast ei soovinud Käo rääkida, öeldes, et see selgub läbirääkimiste lõpuks juuli keskpaigas. “Esialgu on see tehing veel suurte muutujatega,” märkis ta. Esialgsest müügihinnast, mis oli 350 miljonit krooni, tuleb nüüd maha arvata dividendidena välja makstav 125 miljonit krooni ja müüdud kahe suure kinnisvaraobjekti maksumus. Seega võib lõplikuks hinnaks kujuneda 150–160 miljonit krooni.

Käo sõnul koosneb ost kahest osast: alkoholitootmisest ja kaubamärkidest ning kinnisvarast. Vastupidiselt levinud arvamusele, et NG Investeeringute näol on tegu investeerimisfirmaga, kinnitas Käo, et eelkõige huvitab potentsiaalseid uusi omanikke viinatootmise pool. Ta lubas, et Liviko kui Eesti rahvuslik uhkus jääb iseseisva viinavabrikuna tööle ka edaspidi. “Ma ei jaga ajakirjanduses kõlanud arvamusi, et Livikost on järel vaid luukere. See pole üldse mitte halb ettevõte, mida näitab kasvõi kolmandiku suurune turuosa,” selgitas ta. Käo avaldas lootust, et hea turundusega on võimalik Eesti vanima alkoholitootja turuosa suurendada pooleni kogu viinaturust. Palju sõltub seejuures tema hinnangul sellest, kuidas riigil õnnestub tõkestada salaviina pealetungi.

NG Investeeringutele kuulub tööstuse poolelt veel jäätisetootja AS Balbiino ning kaubandusinventari ja malmvalutooteid valmistav AS Kitman. Firmal on mitu kinnisvaraobjekti Tallinnas ja 64 protsenti Tallinna Kaubamaja aktsiaist.

Üks Ühispanga läbirääkimispartnereid Liviko enamusaktsiate ostul oli ka AS Tallinna Karastusjoogid, mille nõukogu esimees Ants Kotkas avaldas heameelt selle üle, et Eesti alkoholitootmise lipulaev läheb Eesti kapitalile. See loob tema hinnangul eeldused kogu Eesti alkoholituru korrastamiseks.

Kotkas ütles, et Liviko ostja on küll Norma Grupi näol tänaseks selgunud, kuid edasised arengud on veel lahtised. “Kui täna ühinevad suured rahvusvahelised korporatsioonid, siis miks ei võiks Eestis üksteisele läheneda ka ühtemoodi mõtlevad alkoholitootjad,” leidis ta, lisades, et omavaheline pusimine ainult nõrgestab Eesti tootjate positsiooni rahvusvahelisel turul.

Kotka sõnul on tal Käoga võimalikust edasisest koostööst ka juttu olnud. Ta ei välistanud võimalust, et tulevikus jäävad konkureerima Livikoga seotud firmad ja eesti-vene ärimeestele kuuluv Onistari kontsern, kuhu kuulub ka kaks piiritusetehast.

Onistari omanik Igor Savenkov ei soovinud sellist võimalust pikemalt kommenteerida, kuid ütles, et temagi on valmis koostööks teiste tootjatega. Norma Gruppi pidas ta Liviko uue omanikuna paremaks soomlastest, kes oleks Eesti kuulsate alkoholimarkide tootmise suure tõenäosusega riigist välja viinud.

Liviko ostusoovi ilmutanud teise alkoholitootja, ASi Remedia müügijuht Sirje Potisepp lisas omalt poolt, et mida varem Livikoga selgus majja saab, seda parem kõigile. “See pole ju normaalne olukord, kui mõned ametlikud tootjad müüvad viina tooraine hinnaga,” lausus ta.

Mitme alkoholiäris tegeva isiku sõnul pole võimatu, et Liviko uued omanikud plaanivad endaga liita mõne väiketootja ja hakata Viru Valget, Vana Tallinna ning teisi Liviko tuntud marke tootma kusagil mujal. Sel juhul saaks Tallinna kesklinnas paikneva saja aasta vanuse paekivist ehitatud hoonetekompleksi kaubandus- või ärikeskusena teenima panna.

Ühispanga kontrolli all olev OÜ Neokapital on saanud samalt pangalt Liviko aktsiate ostuks laenu kokku 335 miljonit krooni ja selle tagasimaksmise tähtaeg on 28. juuni. Neokapitali juhatuse liige ja Liviko finantsdirektor Tiit Õim on varem vihajanud võimalusele laenulepingut pikendada. Laenu tagatiseks oli Liviko vara.