Nõudlus EVPde järele ületab pakkumist

Maa erastamiseks vajalike EVPde nappus on nende hinna enneolematult 86 sendi peale üles kruvinud.

Investeerimispanga Suprema analüüsiosakonna juhataja Veiko Maripuu nentis, et EVPde senine hinnatõus on kokku langenud peamiselt maa ja enne käesoleva aasta 1. juulit ka muude erastamisobjektide väljaostutähtaegade saabumisega.

Hansapanga maakler Romet Tepper pakkus samuti, et ilmselt on mingid erastamise maksetähtajad ühele perioodile langenud. “Spekulatiivsed investorid on EVP-turult ammu kadunud,” nentis ta. “Nii ostjateks kui ka müüjateks on praegu valdavalt eraisikud.”

EVP hinna senist muutumist ja varasemaid järske tõuse vaadates pakkus Tepper, et ka nüüd jääb EVP hind kõrgel hinnatasemel, 83– 84 sendi kandis esialgu püsima. “Puht arvutused näitavad, et maad on jäänud erastada rohkem, kui selleks on alles EVPsid,” nentis Tepper. “Nõudlus ületab lihtsalt pakkumist.”

Harju maavalitsuse maaosakonna juhataja Jaan Margi arvates mängib teatud rolli maa kokkuostmise huvi tõstmisel ka tänavu juunis Riigikogus teise lugemise läbinud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu võimalik vastuvõtmine. Juhul kui see sügisel vastu võetakse, hakkab alates 2003. aasta 1. jaanuarist kehtima kord, kus ei hakata vaba põllumaad mitte müüma, vaid andma kasutusvaldusse. Ning alles kümne aasta möödumisel, kui maad on sihipäraselt kasutatud, tekib õigus selle ostmiseks. Eelnõu järgi võib üks isik saada enda kasutusvaldusse kuni 1000 hektarit vaba põllumaad, mille hulka võib kuuluda 15 hektarit metsa.