Offshore’i kasutaja muutub elu tülikamaks

Rahapesu tõkestamise seaduse muudatused toovad pankadele kaasa töömahu suurenemise, mis ei pruugi pankade hinnangul oluliselt tõhustada võitlust rahapesu vastu, Küll aga muutub keerulisemaks offshore’ide kasutajate elu.

Üle-eelmisel nädalal kehtima hakanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab panku vähemalt kord aastas kontrollima kõigi oma klientide isikusamasuse tuvastamise aluseks olevaid andmeid. Pangad võitlesid selle klausli väljajätmise eest ägedalt, kuna see tekitab juurde tööd ja nõuab investeeringuid.

Samuti on selline kohustus nende meelest selgelt ebaproportsionaalne. “Ehk lihtsalt öeldult — üks kord aastas kliendiandmeid kontrollides me rahapesu küll ei tõkesta,” selgitas Hansapanga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepa. “Kui Eesti riik väljastab isikut tõendava dokumendi kehtivusajaga kümme aastat, siis miks peab pank selle dokumendi uuesti igal aastal üle vaatama?”

Samal arvamusel on panku ühendava Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm, kelle sõnul on Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus üks karmimaid Euroopas.

“Eesti seadused sätestavad piltlikult öeldes, et iga moosivargusest saadava raha puhul võiks rääkida rahapesust, juhul kui moosivargus oleks kuritegu,” seletas Talihärm. “Eesti ei ole mingi rahapesumaa, kuhu suunatakse suuri summasid narko- või relvaraha pesemiseks, sellised summad paistaksid siin kohe silma ja ärataksid kahtlust.”