Oh, oleks meil euro


Euroraha
Corbis/Scanpix

Rootsi valijad ja poliitikud on nagu ateistid, kes surivoodil usklikuks pööravad, kirjeldas üks analüütik meeleolude kõikumist Euroopa Liidu ja euro suhtes.

1990. aastate ränga kriisi järel ütlesid rootslased lõpuks jah Euroopa Liiduga ühinemisele. Nüüd kostab hääli, et Rootsi peaks uuesti arutama euroga liitumist. Sest suurus loeb, nagu näitab üldine pagemine väikeriikide valuutadest ja aktsiatest ning Islandi hirmutav eeskuju.

Kestvas tormis on Põhjalas praegu stabiilseimal kursil Soome, kus piirkonna ainsa riigina on käibel euro. Rootsis on täitunud välisminister Carl Bildti hoiatus enne 2003. aasta euroreferendumit, et kriisis saab Rootsi kroonist tavaline odav valuuta, mis jääb turgude pillutada.

Euroskeptilises Taanis tunneb oma raha hinda iga laenuomanik — ümberringi intressid langevad, kuid Taani keskpank on krooni kursi hoidmiseks kitsas kauplemiskoridoris pidanud sel kuul kaks korda intresse tõstma, 5,5 protsendile. Valuutareservid sulavad ning appi tuli hüüda Euroopa Keskpank — esmaspäeval sõlmiti valuutavahetusleping 12 miljardile eurole.

Kõige rängem on Põhjala riikidest seni Islandi käekäik, kus valuuta on täiesti “ära kukkunud” ja välismaale reisimiseks saab raha vahetada vaid lennupileti ettenäitamisel. Eile šokeeris keskpank turge laenuintresside tõstmisega 18 protsendile krooni toetuseks. Islandi päevalehe Fréttablaðið küsitluse järgi sooviks 72,5 protsenti islandlasi krooni asemel käibele eurot.

Finantskrahh on loonud eeldused “uueks alguseks”, leiab Islandi välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir. Alates IMFi abilaenust, mida 1976. aastast pole võtnud ükski arenenud riik, ning lõpetades ELi astumisega. Valitsuse seisukoht pole siiski nii ühtne, kuid terendav hüperinflatsioon ja tuleva aasta 10protsendiline SKP langus võivad suhtumist muuta.