Ohtlik pilvisus Eesti eduka majanduse kohal
Äripäev keskendus viiele üksteisega seotud ohu allikale — palgad kasvavad liiga kiirelt, tööjõud saab otsa, ekspordi kasv väheneb, peamiselt kinnisvarsse suunduv laenukoormus kasvab üle pea ning mis saab Eesti tulumaksusüsteemist paari aasta pärast, ei tea täpselt veel keegi.
Nendele võib lisada veel võimalikud Venemaa majandussanktsioonid ja euroga liitumise ebamäärasuse, mis samuti oma mõju avaldavad.
Töötajad
Juba mõnda aega süvenev tööjõunappus võib lähematel aastatel muutuda veel teravamaks probleemiks. Ühest küljest ei kata tööturule lisanduvad inimesed ettevõtjate vajadusi, teisest küljest vähendab elanikkonna vananemine töökäsi veelgi. Samal ajal suhtub valitsus tõrjuvalt välistööjõu hankimisse.
Laenud
Eluasemelaenude kasvutempolt on Eesti maailma esirinnas. Ühtlasi on näha trendimuutust ka ärisektori laenudes, kus eelmisel aastal juba üle poole laenukroonidest suundus kinnisvarasse ehk siis mitte tootmise efektiivistamisse, vaid spekulatiivse alatooniga teenimisse.
Eksport
Ekspordi kasv näitab viimastel kuudel muret tekitavat kahanemist. Odavale tööjõule orienteeritud välisinvestorid korraldavad oma tootmist Eestis ümber.
Maksud
Praegu on ettevõttesse reinvesteeritav tulu maksuvaba, kuid kehtiv seadus ei ole kooskõlas ELi ema- ja tütaräriühingute direktiiviga. Eesti armuaeg saab täis aastal 2009, kuid milline maksusüsteem meid siis ootab, pole teda. Teema tõusetub ilmselt taas pärast Riigikogu valimisi.
Palgad
Töökäte nappus ja avatud tööturg on mõnes valdkonnas, nagu ehitus, juba praegu pannud palgad galopeerima. Lisaks muutub olulisemaks avatud sektori palgatõus, kui meditsiinitöötajate edukast streigiähvardusest hoogu saanud teised ametiühingud hakkavad oma nõudmisi esitama. Riigiteenistujate senisest kiiremat palgatõusu on toetanud ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.
Eesti Pank: raskused tekivad järgmisel või ülejärgmisel aastal
On kaks riskistsenaariumit. Esimene näeb ette praeguse arengu jätkumist veel ka järgmisel aastal ning alles seejärel toimub kohandumine. Kohandumise põhiraskus lasub tööturul ning sõltub palkade paindlikkusest.
Teise riskistsenaariumi kohaselt ilmnevad konkurentsivõime probleemid juba järgmisel aastal.
On suurenenud majanduse ülekuumenemise oht. Nõudluse kiire kasvu tõttu on tootmisressursside nappus muutunud teravamaks kui aasta tagasi, tööjõud on hakanud kiiremini kallinema. Kiirenenud palgatõus tugevdab laenuvõtjate baasi ja see suurendab omakorda nõudlust.
Palgatõusu tõttu satuvad esmajoones surve alla väliskonkurentsile avatud ettevõtted. Rohkem kannatavad allhankele orienteeritud tegevusalad. Samas on sisenõudlusele orienteeritud ettevõtetes osa kulude kasvust lühiajaliselt võimalik üle kanda lõpptarbijale, mistõttu kiireneb inflatsioon.
Hoogne hinnatõus suurendab omakorda töötajates suurema palga ootusi.
Mööbli-, tekstiili-, rõiva- ja elektroonikatööstuses on kaks valikut — lõpetada tegevus või orienteeruda ümber kõrgema lisandväärtusega tootmisele, mis nõuab aga investeeringuid. Selle tulemusel väheneb tootmis- ja ekspordimaht ning turul tekib vaba tööjõud.
Pajula: Eestis on liiga palju raha
Hardo Pajula
SEB Eesti Ühispanga analüütik
Eesti majanduskliimat mõjutab laias laastus üks muutuja — maksebilansi finantskonto ülejääk. Kõik ülejäänud näitajad — tööpuudus, palgatõus, ekspordi kasv ja laenukasv, on suurel määral selle muutuja tõmmised.
Eestis on välissäästude sissevoolu toel tekkinud sisuliselt uus majandusharu — jaepangandus. Pangakontoreid on ju ennegi nähtud, kuid praegused laenuvõtmisvõimalused ei ole viie-kuue aasta tagustega üldse võrreldavad.
Et suurel osal Eesti elanikkonnast on viimastel aastatel esimest korda tekkinud ligipääs oma tulevikus paiknevale ostujõule, siis on selle olevikku nihutamine hästi mõjutanud peaaegu kõiki majandusharusid, eriti kinnisvarabuumi laineharjal sõitvat ehitussektorit.
Teine oluline tööpuudust ja palgatõusu mõjutav tegur on Euroopa tööturu avanemine. Kui välisraha kiire sissevool võib Skandinaavia kreeditoride käitumise tagajärjel veidi pidurduda, siis Euroopa tööturu avanemine mõjutab Eesti majandust veel kaua.
Vaja uusi märksõnu
Andrus Ansip
peaminister
Tööjõupuudus on järgmisel kümnendil Eesti jaoks üks suuremaid väljakutseid. Mina ei pea odava tööjõu massilist sissetoomist selle probleemi lahenduseks. Pikas perspektiivis seisame siis veelgi teravamate probleemide ees.
Eesti märksõnadeks peavad olema nutikus, uuendusmeelsus, täpsus, mitte odavus. Peame leidma rohkem võimalusi, kuidas teha väiksema musklijõuga rohkem tööd. Rohkem kasutama kaugtöö ja osalise tööaja võimalusi.
Palgatõus peab käima käsikäes tootlikkuse tõusuga. Kõige lihtsam viis inimese sissetulekuid suurendada on nende tasult vähem maksu korjata. Seda saab ja tuleb ka teha.
Ettevõtte tulumaksusüsteemi säilitamine praegusel kujul on meie konkurentsivõime säilitamise seisukohast väga tähtis.
Kommentaar: tööjõupuudus
Enn Veskimägi, tööandjate keskliidu volikogu esimees
Tuleb kaasata välistööjõudu. Eesti demograafiline olukord on oluliselt kriitiline ja me ei saa lõpmatult rääkida puuetega inimeste kaasamisest tööturule. Välistööjõu all pean ma silmas kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ja oskustöölisi, mitte odavat tööjõudu.
Heido Vitsur, majandus- ja kommunikatsiooniministri majandusnõunik
Tööjõu sissevool ei ole lahendus. Kui me ei suutnud venekeelset elanikkonda integreerida, kuidas suudaksime rumeenlased? Või islamiusku inimesed?
Lahendus on struktuuri muutuses, me ei saa nii väikese töötajate arvuga odavat tööd teha, me peame üle minema teadmistepõhisele majandusele. Me peame, nui neljaks, sellele üle minema, kui pööret ei tee, siis me lämbume.
Aivar Sõerd, rahandusminister
Hoogne majanduskasv ja ELi tööturu avanemine on suurendanud nõudlust tööjõu järele ja tekitanud palgasurvet. On selge, et ettevõtted samamoodi jätkata ei saa ning konkurentsis püsimiseks tuleb hakata tootlikkust tõstma.
Kommentaar: laenud
Enn Veskimägi
Sellel on ettearvamatud tagajärjed. Seda on väga raske ette ennustada ja võib-olla ei olegi väga mõistlik seda täna teha.
Heido Vitsur
Seni, kuni on tööd, kuni palgad kasvavad, ei ole ta ju hirmus, on selline Euroopa keskmine. Aga sõltub, kuidas oleme suutelised tootma rohkem lisandväärtust andvaid tooteid ja neid müüma. Maailmaturul.
Aivar Sõerd
Kiire laenukasvu taga on meie madal algtase ja soodsad laenutingimused. Edasine areng sõltub palju sellest, kui konservatiivseks teevad pangad laenupoliitika, ja elanike optimismist.
Valitsuse peamine hoob oli ja on eelarvepoliitika. Kui seni olid suurimad ülejäägid aastatel 2004 ja 2005 ehk 2,3% SKPst, siis 2006. aasta eelarve ülejääk oli esialgsetel andmetel läbi aegade suurim ehk üle 3%.
Kommentaar: ekspordi kasv
Enn Veskimägi
Kui eksportivad ettevõtted muutuvad konkurentsivõimetuks ja kolivad Eestist ära või lähevad pankrotti, suureneb selle tagajärjel jooksevkonto defitsiit, mis omakorda avaldab mõju Eesti krooni stabiilsusele.
Heido Vitsur
Me ei saa panna inimesi kiiremini kilusid karpi laduma ja loota, et me müüme siis kilusid rohkem. Kilusid ei ole rohkem ja inimene kiiremini kilusid ei lao ja väiksema palga eest ka ei lao. Ja konkurentsivõimet sealt ka juurde ei tule. Just see struktuurimuutus — me peame teadmistepõhisele majandusele üle minema.
Aivar Sõerd
Ekspordi kasvu aeglustumine võib näidata hinnaeelise vähenemist ja konkurentsivõime probleeme.
Kommentaar: palgatõus
Enn Veskimägi
See (parem palk — toim.) on loosung, mis võib kindlasti valimistel hääli tuua, küll aga on sel ettearvamatud tagajärjed Eesti majandusele tervikuna.
Algab era- ja avaliku sektori vaheline palgaralli, kus esmaseks kaotajaks jääb erasektor, eriti eksportiv tööstus.
Seejärel halveneb maksude laekumine, tekib inflatsioon ja ühel hetkel ei ole võimalik ka avalikus sektoris niisugust palka maksta.
Heido Vitsur
Piir tuleb ette — näiteks Elcoteq, Kreenholm ja teised, nad ei saa rohkem maksta, kui makstakse, piir tuleb ette. Saab 2% rohkem, saab 5% rohkem maksta, aga rohkem ei saa. Kui palk kasvab, siis tootmine läheb ära, Hiinasse, Indiase, Venemaale.
Kommentaar: maksud
Enn Veskimägi
Kuigi see on järgmise valitsuse ja Riigikogu pärusmaa, kaitseme me endiselt kehtivat maksusüsteemi. See on üks õnnestunud asi, millest paremat alternatiivi ei ole keegi suutnud välja pakkuda.
Heido Vitsur
Eestis ei ole ettevõtted mitte väga madalalt, vaid lihtsalt teisiti kui Euroopa riikides maksustatud. Teiseks, Eesti maksusüsteem on ükskõikne, kuid edu on võimalik saavutada selektiivse maksustamisega. Et innovaatika, koolitused, ümberõpe, arendustegevus oleks rohkem soodustatud kui tavaline investeerimine.
Aivar Sõerd
Ettevõtete tulumaksu osas on valitsusele esitatud lahendus madala maksumääraga klassikalise maksusüsteemina. Pakutud variant on kooskõlas ELi õigustiku ja maksulepingutega, maksukoormus ei tõuse, säilib läbipaistvus ja riigi maksutulude stabiilsus. Ei kasvaks halduskoormus, väheneks vahe erinevate kapitaliliikide maksustamise vahel.
Kuidas saaks ettevõtja senist edu säilitada?
• Hindade tõstmine on vaid üks lahendus. Samal ajal katsu ka kulusid kärpida.
• Planeeri logistikat ja laoseisu.
• Jälgi, et tellimused vastaksid tootmisvõimsusele. Ära luba kliendile võimatut. Suuremate (välis)tellimuste puhul jaga seda konkurendiga.
• Suhtu kriitiliselt investeeringutesse, mis ei tooda kohe tulu, näiteks hinnatõusu ootamiseks soetatud kinnisvara, sõiduautod.
• Teadvusta endale, et odava tööjõu aeg on lõplikult läbi. Hinda kallist tööjõudu ja pane see pidevalt midagi väärtuslikumat tegema.
