Õigeusu kirik teeb küünlaid

Et rõhutada oma iseseisvust ja teenida kirikule raha, asutas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Läänemaal Kõmsis küünlatootmise, kus meister Margus Kivi valas üleeile mesilasvahast esimese partii pikki peenikesi palveküünlaid.

Seni tõid preestrid ortodoksses kirikuelus kasutatavaid vahaküünlaid peamiselt Venemaalt ning vähesel määral on tellitud vahaküünlaid ka Raplamaal Kohila vallas asuvast intellektipuudega inimeste ettevõttest AS Pahkla Camphilli Küla.

“Lisaks suurele kvaliteedivahele — Venemaa vahaküünlad on pooleks parafiiniga ja tahmavad — on küünalde ise tootmine ka vaimses plaanis väga oluline ning näitab kiriku tugevust,” põhjendab oma vahaküünlatehase loomist Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) kirikuvalitsuse liige Kadri Jäätma. “Küünlal on rituaalne tähendus ja seega on väga oluline, kus ja kelle valmistatud palveküünla sa ikooni ees süütad.”

EAÕK soetas küünlavabriku sisseseade Kreekast. Kreeklased panid seadmed Eestis üles, näitasid küünlavalmistamise nipid ette ja tarnisid ka veidi tooret ehk puhastatud mesilasvaha ning puuvillast tahid. “Investeeringu kogumaksumus oli 1,6 miljonit krooni,” täpsustab Jäätma ja lisab, et kavas on investeering tagasi teenida kahe aastaga.

Küünlameister, EAÕK noorteliidu president Margus Kivi on kolmapäeva hommikul Virtsu lähedal Kõmsis endises koolimajas valmis küünlatootmisega alustama. Karusselli meenutava agregaadi käppade otsas ripuvad valget niiti täis raamid. Seejärel sulpsatab Kivi raamid järjekorras vanni, mis on täidetud sulatatud mesilasvahaga. Pärast viiendat tsüklit suplus-jahtumine jäävad umbes 2000 küünalt ootama lõplikku tahenemist, misjärel lõigatakse nad raamist välja.