Eesti suurima mahepõllumajanduslike toidukaupade müüja OÜ Ökosahver juhataja Peeter Jalaka sõnul on raskemad ajad ökokaupade müümisel seljataga ja viimasel ajal on tunda äri elavnemist.

“Näeme seda, et viimase aastaga kahekordistus meie äri nii käibe kui ka klientide osas,” sõnas ta. Praegu on ettevõttel tuhatkond püsiklienti, kes tellivad mahepõllumajanduslikke toidu- ja ökoloogilisi tarbekaupu interneti vahendusel ja külastavad Ökosahvri kauplusi Tallinnas ja Tartus.

Jalaka sõnul jagunevad kliendid peamiselt kahe suurema kategooria vahel. “Osa inimesi pöördub meie poole arstide soovitusel, teine osa on lihtsalt kõrgema teadlikkusega inimesed,” sõnas ta.

Vaatamata 20% kõrgemale keskmisele hinnale ostavad inimesed Jalaka kinnitusel üha enam mahepõllumajanduslikke toidukaupu, kuna ökotoidu tootmise protsess on riigi poolt tugevasti reglementeeritud ja see tagab ökotoidu maksimaalse loodusläheduse.

“Meid eristab tavapärastest loodustoodete kauplustest see, et meie kaup on kõik ökomärgiga, mis tähendab, et me sertifitseerimata kaupa üldse müüki ei võta,” sõnas ta.

Ökoäri elavnemist iseloomustab ka tootevaliku pidev suurenemine. Kui suvel oli Ökosahvri tootevalikus ligikaudu kuussada toodet, siis sügiseks loodetakse Jalaka sõnul jõuda toodete arvuga tuhandeni. Kuigi äri läheb hästi, ei soovi Jalakas avaldada värskeid käibe- ja kasuminumbreid, sest need on veel liiga väikesed.

Praegu pakub Ökosahver mahepõllumajanduslikult kasvatatud ja töödeldud kuivaineid, puu- ja juurvilju, jooke jm. “Paljud inimesed ei teagi, et Eestis on võimalik osta kanepimakarone ja mahepõllumajanduslikult saadud veine,” sõnas Jalakas, kes peagi tahab hakata pakkuma Prantsusmaalt imporditud pasteete.

Jalakas tunneb muret, et vaatamata nõudlusele on puudus kodumaistest ökoloogiliselt puhastest piima- ja lihasaadustest, kuid loodab, et seoses kahe piimatootja-käitleja tunnustamistaotlusega muutub olukord lähiajal paremuse suunas.

Eesti staažika mahepõllumajandusliku piimatootja, ASi Saidafarm juhataja Juhan Särgava tunnistas, et ettevõttel on käsil mahepõllumajandusliku käitlemise tunnustamise protsess. “Kui kõik laabub soodsalt, loodame kuu aja pärast müügile tuua Eesti esimesed ökomärgiga jogurtid, kohupiimad ja juustud,” sõnas ta. Särgava sõnul on tunnustamise protsess keeruline. “Neid huvitab loomasöödaga seonduv, farmi ümbruse keskkond, loomade ravimine ja sada muud asja,” nentis ta.

Meierei sertifitseerimist taotleb ka Viljandimaal asuv Pajumäe talu, mille teadlase taustaga peremees Arvo Veidenberg selgitas, et juba aastaid on nad tegelenud mahepiima tootmisega, kuid seni on nad sellest valmistatud tooteid müünud tavatoodetena.

Pärast tunnustamist võimaldab aga ökomärk Veidenbergi sõnul oma toodangut müüa tavapiimatoodetest veidi kõrgema hinnaga ja leida uus turuniðð.

Kõige kurvemad on praegu aga lood kodumaise mahelihaga. Eesti Maheliha Tulundusühistu tegevjuhi Jaan Nõmmiku sõnul on küll maheliha kasvatajad ja ka kasvav nõudlus maheliha järele, kuid puuduvad tapamajad. Ainus nõuetele vastav tapamaja asub Saaremaal ja kuulub Saaremaa Liha- ja Piimatööstusele.

Nõmmik selgitas, et loomi Saaremaale transportida pole mõttekas ja lisaks tekitab transport loomades stressi, mis halvendab liha kvaliteeti. “Kui me ajame loomad autole kokku ja loksutame neid läbi Eesti, siis tekitab see neis sellist stressi, et mahelihast on raske rääkida,” sõnas ta. Probleemi aitaks lahendada liikuv tapamaja, mille ostmiseks otsitaksegi praegu investeerijat.

Septembri seisuga on Eestis 1016 tunnustatud mahepõllumajandustootjat ja viis mahepõllumajanduslikku töötlejat. Mahepõllumajandusliku tootmise tunnustamist ja järelevalvet teeb taimetoodangu inspektsioon. Käitlejate puhul on selleks veterinaar- ja toiduamet ning toitlustajate puhul tervisekaitseinspektsioon.

Suurtootjad peavad ökoäri liiga kalliks ja keeruliseks

Tallinna Piimatööstuse tootearenduse spetsialisti Mare Reimandi sõnul ei plaani nad tööstuse mahepõllumajanduslikku sertifitseerimist, sest see ei tasu enda ära. “Hakkasime sellele mõtlema aastaid tagasi, kuid arvutused näitavad, et suurtööstusele pole see siiamaani veel kasulik, kuna spetsialiseerumine väikesele turuniðile teeks meie toote lõpphinna väga kalliks,” sõnas ta.

Valga Lihatööstuse tootmisdirektor Margus Milk ütles, et nemad ökomärgistatud lihatooteid lähiajal tegema ei hakka. “Ma arvan, et tarbijaid on suhteliselt vähe ja nõuded on ranged, mis teeb tootmise keeruliseks ja kalliks,” sõnas ta.

Rakvere Lihakombinaadil pole samuti plaanis mahepõllumajanduslikke tooteid valmistama hakata, sest puudub toorainebaas ja ökotooteid tarbivate inimeste hulk pole piisavalt suur.

Tallinna Kaubamaja suurendas järsult sortimenti

Tallinna Kaubamaja Toidumaailma arendusjuhi Kadri Aguraiuja sõnul suurendasid nad mõned nädalad tagasi hüppeliselt ökoloogiliste toidukaupade sortimenti, kus nüüd on üle saja toote.

Selline otsus langetati seetõttu, et inimeste huvi mahepõllumajandusliku kauba vastu on stabiilselt kasvav. “Inimeste teadlikkus on tõusnud. See on uus elustiil,” sõnas ta. Suurenenud on ka mahepõllumajandusliku toidukauba pakkujate hulk ja sissevõetavad kogused. Seda, et kaubale ostjaid ei leita, Aguraiuja ei karda. “Igal nädalal tuleb mitu korda lisa tellida,” sõnas ta.