Lõviosa Ollila sissetulekust moodustasid boonused, olgugi et Nokia müük vähenes läinud aastal 2%, 461,4 miljardile kroonile ja netokasum 5%, 58,5 miljardile kroonile. Kokku sai Ollila boonustena 35,2 miljonit Eesti krooni, ilmneb Nokia aastaaruandest, mille firma esitas USA väärtpaberituru järelevalveorganile. Ollila palk kasvas mullu 13 000 euro võrra 1,4 miljonile eurole ehk 21,9 miljonile Eesti kroonile, vahendas uudisteportaal MTV3.

Jorma Ollila teenis läinud aastal üksi rohkem kui näiteks kogu Hollandi elektroonikatootja Philipsi viieliikmeline juhtkond 2002. aastal kokku, kirjutas Reuters. Philipsi juhtkond sai palkade ja boonustena toona 49,1 miljonit Eesti krooni.

Samal ajal jäi Ollila läinud aasta sissetulek tublisti alla maailma suurima tehnoloogiafirma Cisco Systemsi peadirektori John Chambersi sissetulekule. Ehkki Chambers leppis eelmisel aastal ühedollarilise palgaga, on tema optsioonide väärtus jõudmas 1094 miljoni kroonini.

Nokia pearivaali Rootsi Ericssoni juhi Carl-Henric Svanbergi läinud aasta palganumber ei ole veel teada. Kui Svanbergi nimi Ericssoni uue juhina 2003. aasta alguses avalikustati, teatati ühtlasi, et ta saab Ericssonis palgaks 12 miljonit Rootsi krooni pluss lisatasud kuni 80 protsendi ulatuses põhipalgast. See teeb maksimaalseks sissetulekuks üle 35 miljoni Eesti krooni. Kurt Hellström, Ericssoni eelmine juht, oli 2002. aastal Rootsi tippjuhtide palkade ja boonuste tabeli liider 27,7 miljoni Eesti krooniga. Svanberg teenis siis veel lukutootja Assa Abloy juhina 18,7 miljonit Eesti krooni.