“Ööklubides käiakse ikkagi selleks, et end seal vabalt tunda. Kui seal panna suitsemisele keeld, siis me lõhume ära ööklubi kontseptsiooni. Norra kogemused näitavad, et pärast keelu kehtestamist hakkab ööklubides suitsuhaisu asemel levima spordisaalile omane higilehk,” arvas Tartus ja suviti ka Pärnus tegutseva Club Tallinna tegevjuht Karl Kermes.

Hotellide ja restoranide liidu tegevdirektori Donald Visnapuu sõnul on suitsetamiskeelu teerull üle maailma juba niivõrd suure hoo sisse saanud, et sellest nähtavasti pääsu ei ole. Keelu kui sellise kehtestamisele on üldist mentaliteeti silmas pidades raske vastu vaielda. Liit on küll teinud märgukirja sooviga, et juhul, kui keelu rakendamine eeldab restoranide-kohvikute omanikelt investeeringuid, tuleb selleks piisavalt aega anda. Pool aastat, nagu algselt kavas oli, on Visnapuu sõnul ilmselgelt liiga lühike aeg. Seda enam, et keset aastat lisainvesteeringuid planeerida on üsna raske.

Tubakaseaduse eelnõu jõudis riigikogusse läinud aasta aprillis, kuid pärast esimest lugemist täiskogu ees mullu mais jäi eelnõu seisma. Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik Heidi Barot ütles, et komisjon võttis lõppenud nädalal taas eelnõu käsile ja uuesti arutatakse seda täna. Hetkel on veel üleval mõned lahtised otsad. Juhul kui sotsiaalkomisjon eelnõu suhtes üksmeelele jõuab, on lähim võimalus selle teiseks lugemiseks ja võimalikuks vastuvõtmiseks märtsi teisel nädalal.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Urmo Kööbi, kes ilmselt täiskogu ees eelnõu kohta ettekande esitab, sõnas, et erakonnad pole veel jõudnud üksmeelele selles osas, mis ajast peaks hakkama kehtima eraldi suitsetamisruumide nõue toitlustusettevõtetes. Kööbi enda meelest võiks see nõue hakata kehtima kahe aasta jooksul pärast seaduse vastuvõtmist. Keelu kehtestamise vajalikkuses on komisjoni liikmed tema kinnitusel enam-vähem ühtsed. Alternatiiv eraldi suitsetamisruumi rajamisele on toitlustusasutuses tervikuna suitsetamiskeelu kehtestamine.