Operatsioon Rapla Dairy päästmiseks
Hansapanga tütarettevõtte Hansa Capitali juhatuse esimees Mart Tooming ütles, et pank on Rapla Dairy juhi Yaqub Haidaryga arutanud ka riigilt abi küsimist ning sellekohased ettepanekud on tehtud ka ministritele.
“Riigil peaks olema sellisteks puhkudeks abiskeem,” ütles Tooming. “Antud olukorda peaks tõlgendama pigem kui sektoraalset kriisi, kui ühe ettevõtte probleemi.” Toominga sõnul on viimased pool aastat Rapla Dairyle olnud väga rasked, sest piimapulbri hinnad on eksporditurgudel madalal tasemel. “Siiski ei ole praegune situatsioon meie ja Rapla Dairy vahel veel midagi erakorralist, vaid meie klient otsib aktiivselt lahendusi olukorrast väljatulemiseks,” rääkis Tooming. “Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Rapla Dairy aasta lõpuks praegusest keerulisest olukorrast üle.”
Kas Rapla Dairy suudab praegu kinni pidada laenu maksetähtaegadest, ei nõustunud Tooming kommenteerima. Küsimusele, kas Rapla Dairy päästmiseks on vaja umbes paarkümmend miljonit krooni, vastas Tooming, et summa on tõesti selles suurusjärgus. Rapla Dairy ehitas Hansa Capitalist saadud rohkem kui 100 miljoni kroonise laenu abil neli aastat tagasi uue tehase.
Rapla Dairy heast käekäigust on praegu huvitatud ka Tallinna Äripank, kes on Rapla Dairy eelkäijale, ASile Lacto, andnud 35 miljoni krooni suuruse laenu.
Põllumajandusminister Jaanus Marrandi ütles reedel, et peab piimasektori analüüsi tulemused detsembris valitsusele esitama. “Kõigepealt tuleb selgeks saada probleemi ulatus ja olemus, siis tuleb valitsusel vastu võtta otsus ja alles selle alusel saaksime hakata rääkima lahendustest, mis tagaksid sektori jätkusuutlikkuse.”
Marrandi ütles, et turu madalseis on veninud pikaks ja raskusi on enamikul piimatööstustel. “Samuti on madal hind ja viivitused tasumisel seadnud küsimärgi alla väga paljude tootjate edasise tegevuse, eriti on löögi alla sattunud just väiketootjad,” sõnas Marrandi. “Selgelt ootab sektor tervikuna riigipoolseid lahendusi olukorrast väljatulemiseks, siduda seda aga mõne üksiku ettevõtte toetamisega on äärmiselt vastutustundetu.” Põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsler Andres Oopkaup sõnas, et kahe-kolme nädalaga tahab ministeerium välja uurida olukorra keerukuse piimandussektoris ja siis saab ka võimalikest abinõudest rääkida.
Kas põllumajandusministeeriumi poole on abipalvega pöördunud Rapla Dairy, ei osanud Oopkaup öelda. Oopkaup ütles, et küll on viimasel ajal ministeeriumile abipalve esitanud Piimaliit ja Põllumajandus-Kaubanduskoda. Viimane tegi selle aasta mais põllumajandusministeeriumile ettepaneku rakendada Eestis piimandussektoris kriisiolukordade vältimiseks sarnast interventsioonisüsteemi (riiklik kokkuostusüsteem — toim.) nagu ELis. Põllumajandusministeerium vastas Põllumajandus- Kaubanduskoja kirjale oktoobri lõpus, et interventsioonisüsteemi rakendamist ei peeta praegu otstarbekaks.
Ehkki põllumajandusministeerium otsib ajendeid piimandussektoris erakorralise olukorra kehtestamiseks, ei näe mitmed piimatööstused ning piimatootjad tänases majandussituatsioonis midagi erakorralist.
“Midagi erilist ei ole lahti, täiesti tavaline majandamine,” ütles Tallinna piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi. “Kaks aastat olid või ja pulbri hinnad eksporditurgudel viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel ja on täiesti normaalne, et pärast kõrgperioodi tuleb langus.” Jõgi sõnul on piimatootjad talle rääkinud, et nende rentaablus küünib kohati 50 protsendini. Piima ostab Tallinna Piimatööstus praegu Jõgi sõnul kokku hinnaga keskmiselt 2,90 krooni kilo eest.
Põlva Piima juhataja Aivar Häelm ütles samuti, et mingit kriisi või erakorralist olukorda piimandussektoris pole. “Välisturud on olnud aasta otsa depressioonis, kuid ega sellepärast ei saa veel kriisist rääkida,” ütles ta. “See ongi kapitalism, on tõusud ja mõõnad.”
Häelm ütles, et tema ettevõte teeb pingutusi, et lõpetada tänavune aasta nulltulemusega, kuid on võimalik, et aasta lõpetatakse siiski väikese miinusega.
Piimatootmisettevõtte Halinga OÜ juhataja Raul Peetson ütles, et piima kokkuostuhind on küll madal, kuid sellegipoolest ei näe ta põhjust, miks peaks riik hakkama elus hoidma tööstusi, kes sellega ise toime ei tule. “Tööstusi on lihtsalt liiga palju, kinni tuleb panna need, mis ei vasta nõuetele ja mitte lisaraha anda,” ütles Peetson.
Rapla Dairy juht Yaqub Haidary viibis reedel Eestist eemal ning lubas oma firmadega seonduvat kommenteerida Eestisse naastes.
Veel kaks nädalat tagasi soovis valitsus anda Yaqub Haidaryle eriteenete eest Eesti kodakondsuse, millest siiski loobus põhjendusega, et Haidaryga seotud firmadel on riigi ees 300.000kroonine maksuvõlg.
