Ostjad neelavad alla ka 16 kr bensiini eest
Enimkasutatud bensiin 95E maksab Statoili automaatjaamades nüüd 15 krooni ja 5 senti ning teenindusjaamades 15 krooni ja 30 senti. Tegemist on sama hästi kui ajaloo kõrgeima hinnatasemega. Mullu suvel kerkis bensiini hind küll korraks ka 15 krooni ja 70 sendini, kuid alanes veel samal päeval.
Neste peadirektor Indrek Kaju põhjendas hinnatõusu rekordiliselt kõrgete sisseostuhindadega. Sama ütles Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo.
Hinnatõusu olulisimateks teguriteks peavad kütusemüüjad keerulist poliitilist olukorda Lähis-Idas ning kiiresti kasvavat nõudlust Aasias. Neist esimene mõjutab seda, kust ja kui palju saab toornaftat pumbata, teine aga survestab bensiinitootjaid, kelle tootmismahud pole piisavad.
Viimase kuuga tõusis väävlivabade bensiinide sisseostuhind üle 110 USA dollari tonni kohta, see on 16protsendiline tõus. Väävlivaba diislikütuse hind on samuti tõusnud, kuid kuni 35 USA dollarini tonni kohta ehk kuni 6 protsenti. Lisaks tõusis juuni alguses USA dollari kurss krooni suhtes.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ekspert Mario Lambing kommenteeris, et viimasel ajal on bensiini hind kogu aeg tõusnud, aga seda, et see oleks vähendanud bensiini tarbimist, pole veel näha olnud.
“Kuni palgad tõusevad, on vähetõenäoline, et transpordi osakaal tarbimises väheneks või et sõiduautod vahetataks ühistranspordi vastu,” selgitas Mario Lambing. “Ei usu hästi, et kütuse müük vähenema hakkaks. Kui bensiini hind korraga paar-kolm korda tõuseks, siis võib olla küll.”
Eesti Panga analüütik Marek Lambing tõdes: “Inimeste sissetulekute üldise kiire kasvu tõttu on mootorikütustele tehtud kulutuste osakaal tarbimiskorvis langenud ehk tarbijad on hinnatõusu täielikult alla neelanud.”
“Seetõttu ei pruugi 16kroonine hinnatase olla tänases seisus oluline lävi, et inimesed oma tarbimisharjumusi muudaks,” rääkis Marek Lambing. “Näiteks 50protsendilise kütusehinna kasvu kataks keskmise palga umbes 3protsendiline kasv. Palgakasv oli esmeses kvartalis aga 15 protsenti.”
Hinnad tõusid teises kvartalis 4,4%
Selle aasta teises kvartalis olid tarbekaubad ja teenused eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes keskmiselt 4,4% kallimad, teatas statistikaamet.
Rahandusministeeriumi majandusanalüütiku Kristjan Pungase hinnangul võib tarbijahinnaindeksi (THI) 4,4protsendilist kasvu pidada praeguste majandusarengute taustal liiga kõrgeks, kuid see on tingitud peamiselt välisteguritest — ainuüksi kütuse kallinemine moodustab ligikaudu neljandiku THIst. “Vähesel määral panustab inflatsiooni ka tarbimise kasv — ettevõtetel on senisest lihtsam hindu tõsta,” märkis ta.
Kulutused eluasemele kasvasid 8,3 protsenti ning transpordile 8,4 protsenti.
Pungase sõnul on eluasemekulutuste kiire kallinemine tingitud soojuse (ahjuküte, kaugküte) ning eluaseme remondi ja üüriga seotud kulutuste kasvust. Aasta teises pooles on oodata eluasemeteenuste jätkuvat kallinemist, mis gaasi ja soojuse uute hinnatõusude tõttu võib küündida üle 10 protsendi.
Transpordigrupi suure hinnatõusu taga on kütuse kallinemine tulenevalt nafta maailmaturuhindade jätkuvast tõusust, sõnas Pungas.
Ainukesena vähenesid teises kvartalis sideteenuste hinnad — 6,5 protsenti.
“Sideteenuste hinnad langevad kogu Euroopas ning Eesti ei ole erand. Meil on hinnalangus mõnevõrra suurem tänu mobiilsidefirmade tihedale konkurentsile — mitmesuguste soodsate kõnepakettide turuletulek on oma mõju avaldanud,” rääkis Pungas.
Analüütiku hinnangul võib kolmandas kvartalis oodata inflatsiooni aeglustumist 4 protsendi piiresse eelkõige baasefekti mõjul, kuna eelmise aasta sügisel saavutasid naftahinnad rekordilise taseme, mistõttu kasvunumber jääb väiksemaks.
