Otselend Tallinnast Taisse tuleb lähiaastail

 (17)

Eestlased on kaugematest sihtkohtadest taas avastamas Dubaid ning lähiaastail võib tšarterlennuga otse Tallinnast ka Taisse saada.

Eestist lähtuva turismi geograafia on aasta-aastalt laienenud. Alguses populaarseid bussireise Euroopasse pakutakse küll siiani, kuid lennupiletite odavnemine ja jõukuse kasv paneb üha rohkemaid eelistama lennukit. Ligi kümme aastat tagasi oli reis Kanaaridele vaat et staatuse sümboliks, hiljem külastati neid peamiselt Skandinaavia büroode vahendusel juba massiliselt. Samaaegselt hakati Tallinnast korraldama otsereise Vahemere saartele. Egiptuse kohta ütlesid turismispetsialistid veel nelja aasta eest, et Eestist ei saa saata sinna rohkem kui kaks lennukitäit inimesi nädalas. Ei möödunud paari aastatki, kui iga nädal lendas Eestist Egiptusesse viis tšarterlennukit.

Egiptusele talvel konkurentsi ei ole

Union Traveli müügijuhi Margus Raha sõnul on Egiptuse fenomen selles, et sihtkoht on ligidal — lennata tuleb vaid 4–5 tundi — ja odav nii sinna sõitmiseks kui kohapeal elamiseks. Kui lisada päikseline ilm Eesti talvekuudel ja soe meri, pole rohkem buumi tekkeks vajagi.

Domina World Traveli turundusjuht Liis Vilde usub, et talvel Egiptusele suurt konkurentsi pole. “Alternatiiviks on Kanaari saared, aga sealsed ilmad on tujukamad ja merevesi külmem,” lisab ta. Kes varem on Egiptuses käinud Sharm el Sheikis, soovib Vilde sõnul järgmine kord minna näiteks Nuweibasse või Hurghadasse.

Suvekuudel on populaarsed lähemad sihtkohad, näiteks Vahemere rannik ja sealt just Türgi. Horizon Traveli tegevdirektor Cinzia Siig kinnitab, et viimastel aastatel turule tulnud tšarterreiside korraldajad on oma esimesel tegevusaastal hakanud pakkuma just lende Türgisse ja Egiptusesse, lootes soodsa hinnaga turgu võita ja positsiooni kindlustada. “Kui turul on sihtkoha suhtes suur pakkumine, mis ületab nõudlust — Egiptus talvel ja Türgi suvel –, siis enamasti langetatakse lennuki täitmiseks hindu ja võidetakse juurde uut, odavale hinnale orienteeritud turgu,” selgitab ta.

Klientide eelistused muutuvad tema sõnul koos kogemuste kasvuga. Et enamikul on reisikogemusi veel vähe, siis vaadatakse ikkagi hinda, lisab Siig.

Liis Vilde ennustab Türgi menu vähenemist, uskudes, et järgmisel suvel on populaarseim puhkusereisi sihtkoht Kreeta. “Türgis on enamasti eestimaalased juba käinud ja nüüd soovitakse pigem minna Kreetale,” põhjendab ta. Kreeta sobib Vilde sõnul Eesti turistile Türgist paremini, sest seal ei pea kauplema ja tingima ning Kreeta on ka turvalisem.

Dubaid avastab uus põlvkond eestlasi

Kui vaadata Euroopast kaugemale, siis prognoosib Margus Raha eelmise kümnendi keskel võrdlemisi populaarse Dubai taastõusmist eestlaste meelissihtkohtade sekka. Dubai tutvustas end ka veebruaris Tallinna turismimessil Tourest. “Siin mängib tõenäoliselt rolli põlvkondade vahetus. Peale on kasvanud uued maksujõulised reisijad, kes kümne aasta eest olid liialt noored ja keda täna meelitab Dubai kogu oma luksusega,” selgitab Raha.

Selle kinnituseks saab esmakordselt sellest sügisest lennata Tallinnast otse Dubaisse. Estonian Air viib oktoobri lõpust aprilli keskpaigani sinna korra nädalas. Õhusõit koos tankimiseks vajaliku vahemaandumisega Türgis kestab ligi üheksa tundi.

Igal talvel puhkab kümneid tuhandeid soomlasi ja rootslasi Taimaal. Peatselt võib see muutuda ka eestlaste jaoks massilisema turismi sihtkohaks. “Tõenäoliselt liigume vaikselt selles suunas, et mõne aasta pärast pannakse käima esimesed tšarterid ka kaugematesse eksootilisematesse sihtpunktidesse, näiteks Taisse, mis on väga hea hinna-kvaliteedi suhtega ja üliheade puhkamisvõimalustega maa,” pakub Horizon Traveli juht Cinzia Siig. Tõsi, reisimist hõlbustavat viisavabadust Taiga meil veel pole. Küll leevendas Tai hiljuti viisatingimusi, Eesti kodanikele antakse see nüüd Tai piiril.

Massiturism on hinnatundlik, kui Taimaale saaks 5000 krooni eest, siis hakataks kindlasti ka sinna lendama, lisab Aili Kägu reisibüroost Wris. Praegu käiakse Tais kas liinilendudega või siis lähinaabrite tšarterlennukitega. Paljud eestimaalased kasutavad reisimiseks ka Läti ja Vene reisikorraldajaid, neid eelistab just venekeelne elanikkond.

Viimastel aastatel on muutunud populaarseks ka Euroopa linnaturism. Käiakse Prahas, Pariisis, Sitsiilias, sest sinna on hakatud tegema otsereise, tõdeb Kägu. Odavlennufirmade turuletulek ja soodsa hinnaga piletite kampaaniad võimaldavad tema sõnul ka madalama sissetulekuga inimestel või reisiks raha kogunutel võtta ette individuaalseid reise ja seda võimalust kasutatakse päris aktiivselt.

Enamasti valitakse neid kohti, kus on juba tuttavad ees elamas või töötamas, lisab Liis Vilde Domina World Travelist.

Üha suurem on ka nende inimeste hulk, kes soovivad külastada eriti eksootilisi ja kaugeid maid. Kui vaadata Eesti turismifirmade reklaame, siis pakutakse 50 000 krooni ja rohkemgi maksvaid rühmareise Lõuna-Ameerikasse, Kariibi mere saartele, Polüneesiasse ja mujale.

Kel on rahalisi võimalusi ja aega, külastavad meelsasti idamaid, Lõuna-Ameerikat ja Aafrikat, märgib Aili Kägu. Lisades, et Aafrika all ei pea ta siinkohal silmas Egiptust, Tuneesiat ja Lõuna-Aafrika Vabariiki. Aastaid tagasi sõideti Soome firmaga Aurinkomatkat Helsingist Kanaari saartele ja see ei olnud väga paljudele kättesaadav, võrdleb Kägu. “Meie jõukus on kasvanud ja nüüd sõidavad need kliendid Bora-Bora saarele, puhkavad perega Mauritiusel, käivad sõprade või hobiklubi liikmetega maailma eri paigus sukeldumas, tennist ja golfi mängimas, võtavad sõpruskonnaga ette veinireise, saadavad lapsi erinevatesse riikidesse keelereisile,” loetleb Kägu.

Liis Vilde sõnul pikemate reiside puhul hind niivõrd suurt rolli enam ei mängi ja üha rohkem kliente soovib sõita kaugemale ning eksootilisematesse riikidesse. Kaugreisidest on tema ütlusel populaarsed Havai, Kuuba, Keenia, Tahiti. “Eelistatakse olla rohkem omapäi, privaatsemalt, soovitakse näha tõeliselt erilisi paiku, lihtsalt päikesest ja soojast veest enam ei piisa,” kinnitab ta. Üha populaarsemaks saavad väiksemate seltskondade ringreisid, mille käigus külastatakse mitut paika. Vilde toob näiteks Domina ringreisi Las Vegas–Havai–Los Angeles. Vilde sõnul pööravad kõrgema sissetulekuga kliendid rohkem tähelepanu ka turvalisusele.

Margus Raha Union Tra­velist kinnitab, et kasvanud on Kagu-Aasiat külastavate eestimaalaste arv. “Tänu viisavabadusele enamiku Kesk-ja Lõuna-Ameerika riikidega on märgatavalt suurenenud ka neid maid külastada soovivate turistide hulk,” räägib ta. Kesk-Ameerikast on esikohal Mehhiko, rohkem külastatakse ka sinna piirkonda jäävaid Kariibi mere saari. Järgmine massiline kaugreiside sihtkoht on tõenäoliselt mõni Kagu-Aasia riik, võib-olla ka Keenia ja Tansaania, lisab ta.

Noored ei pelga Euroopas seigelda

Individuaalreisijad jagunevad Raha sõnul kahte rühma: ühed paluvad reisibürool soovitud reis kokku panna, teised teevad sama ise interneti vahendusel.

Cinzia Siig lisab, et enamik vanemaid inimesi eelistab kindlust ja võtab kogu teenuse reisibüroost ning enamasti minnakse rühmareisile. Samas suureneb noorte hulgas tänu lennutranspordi üha kergemini kättesaadavaks muutumisele individuaalreisijate osakaal kaugsihtkohtadesse. Noored ei pelga odavat hinda taga ajades seigelda läbi Euroopa erinevate lennujaamade, lisab ta.

Kontsaga kingi ja õhtutualetti Tahitil vaja ei lähe

Reet Kivi SEB Elukindlustusest sõitis aprillis luksuse saarele Tahitile ja võttis igaks juhuks kaasa õhtutualeti ning kontsaga kingad. “Mõlemad jäid reisi lõpuni kohvrisse, sest lärmakate ööklubide-lokaalide jaoks pole selles maailmas kohta,” meenutab ta nüüd. 12päevast reisi, sh päev Pariisis, Kivi pikalt ette ei planeerinud ja seega ei olnud tal suuri ootusi. “Muidugi tekitas Bora-Bora ärevuse, kas tõesti lähen puhkama sinna, kus Ameerika rikkaimatest rikkaimad ja tuntuimatest tuntuimad on n-ö üles rivistatud,” räägib ta.

Bora-Bora saarel tunnetas Kivi eksootilist luksust, näiteks on seal veepealsed bangalod klaasist põrandaga. Majakestes on täiuslik kaasaegne tehnika ja isiklik bassein, millel juhtumisi nimeks Vaikne ookean…, kirjeldab Kivi. Eriliselt jäi talle meelde Taha erasaar. “Tunned, et kõik ümbritsev — alates vastuvõtvatest inimestest — on justkui ebareaalsest, imeilusast maailmast. Eks seetõttu armastab seal ka puhata näiteks Bill Gates,” tõdeb ta.

Emotsioone sai Reet Kivi kokku nii palju, et neist võiks tema sõnul raamatu kirjutada: mitmekesine ja vahelduv loodus, kus iga saar on oma nägu, imeliselt soojad inimesed, mustad pärlid. Tahiti ainsa miinusena nimetab Kivi kaugust, see kaunis koht asub Eestist vaadates teisel pool maakera.

Uue trendikoha tabamine toob edu

Mille järgi otsustab reisibüroo, millisesse uude kohta hakata järgmisena reise korraldama?

“Põhiliselt selle järgi, millised geograafilised sihtkohad on kõige lähemal, kus on soe vesi ja päike või suusamäed, kus on hinnad soodsad ja kus on ka midagi n-ö erilist,” loetleb Domina World Traveli turundusjuht Liis Vilde. Oleneb ka reisikorraldusfirma strateegiast: kas soovitakse tegeleda eelkõige massiturismiga või väiksemate grupireisidega või hoopis individuaalreisidega.

Margus Raha Union Travelist lisab reisikorraldaja sihtkohtade valiku tegurite sekka turusituatsiooni: mida pakuvad konkurendid ja mida nad ei paku. “Siin peab olema natuke prohvet, et uut trendi ära tabada. Ja kui on uus ja huvitav sihtkoht valitud, tuleb hakata seda turul tutvustama,” täpsustab ta. Nii võib seni vähetuntud koht muutuda trendikaks. Selge see, et uus populaarne sihtkoht peaks olema põnev nii looduslikult kui ka kultuuriliselt, pakkuma võimalust aktiivselt puhata, samuti võiks olla see odav maa ja ka sõit sinna ei tohiks muutuda liialt kulukaks. “Maakera on ümmargune ja riigid saavad varsti otsa, kuid reisibüroost on põhimõtteliselt võimalik tellida reisi kuhu iganes, kas või kosmosesse,” lisab Raha.