Päästeamet teeb euroraha abil viimast korda ajalugu: vahetusse läheb pool kogu tehnikast
Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Heiki Soodla ütleb, et päästeametil on kokku üle 600 erineva sõiduki ja eritehnika. Päästeautosid on 295, mis jagunevad suuremalt jaolt 72 riikliku päästekomando vahel.
“Uued päästeautod jagunevad erinevateks tehnikaliikideks, milleks on põhiautod, paakautod ja konteinerautod ning viimaste kasutusse kuuluvad paakkonteinerid. Seega saab konteinerautot vajaduse korral samuti paakautona kasutada.
Peale selle ostetakse kolm erivarustusega ATV-d. Põhiautode koguhulgast, mille keskmine vanus on 15 aastat, vahetame välja umbes pooled. Paakautode koguhulgast, mille keskmine vanus on 30,5 aastat, vahetame välja umbes 60%. Päästeamet ei ole kunagi varem saanud korraga nii palju tehnikat välja vahetada,” räägib Soodla.
Numbriliselt teeb see kokku 83 sõidukit. Lahti kirjutades 46 põhiautot, 26 paakautot, kaheksa multilift konteinerautot ja kolm ATV-d. Peale nende veel 14 kustutusvee paakkonteinerit multilifti autodel kasutamiseks.
See ei ole esimene kord, kui päästeametile ostetakse suurelt jaolt euroraha eest päästetehnikat. “2007.–2013. aastani soetati Euroopa Regionaalarengu Fondi raha eest kuus erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautot. Erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautod on oma olemuselt paakautod.
Peale selle ostsime neli konteinerautot koos järelhaagisega, tõstuki logistikakeskusele ja multifunktsionaalse traktor-tõstuki. Samuti ehitati ümber kolm jalaväetransportööri ja kaks Volvo konteinerautot ning suur juhtimisbuss, kolm juhtimis- ja neli olmekonteinerit,” meenutab Soodla.
Põhiauto “sureb” 15-aastaselt
Päästeametis on kõige intensiivsemas kasutuses põhiautod, mis on oma olemuselt universaalsed ja mille päästjad reageerivad kõigile sündmustele. “Põhiautod sõidavad välja nii prügikastipõlengule kui ka metsatulekahjule. Samas on tegemist raskete – umbes 18 tonni – alarmsõidukitega, mille pidurid, mootor, käigukast ja muud liikuvad osad saavad liikluses märgatavalt suuremat koormust kui tsiviilsõidukid. Päästeautod töötavad tihti ekstreemsete oludega õnnetuspiirkondades, kus neile mõjuvad näiteks kõrged temperatuurid, suits, põlemisgaasid jms,” kirjeldab Soodla.
Päästeamet töötas välja kontseptsiooni, milles võetakse arvesse remondifondi, hoolduskulusid, amortisatsiooni ja selle alusel määrati põhiautode optimaalseks kasutuseaks 15 aastat.
“Uuendamisvajadus sõltub ühtlasi ka tuletõrjetehnika ja -taktika arengutest. Kasutuskõlblikud masinad antakse selleks soovi avaldavatele vabatahtlikele päästekomandodele nende ülesannete täitmiseks,” lisab Soodla.
Millistesse Eesti piirkondadesse ja komandodesse uued autod sõidavad?
“Tehnikat jaotatakse regionaalpoliitika, maakondade metsamassiivide tiheduse ja komandode väljasõitude koormuse järgi. Lõplik jaotuskava pole veel selgunud ja seega ei tahaks praegu kõike komandode täpsusega välja kuulutada,” jääb Soodla esialgu diplomaatiliseks.
Aga millised on valiku- kriteeriumid? “Päästeametil on dünaamiline väljasõiduplaan, mille järgi saadab häirekeskus päästemeeskondi sündmusele nn lähima abi printsiibil. Seega on autode tööpiirkond potentsiaalselt kogu Eesti, sõltumata sellest, millises komandos masin asub,” selgitab päästetööde osakonna juht.
Suur osa rahast ELi fondidest
2020. aastast ei saa Eesti enam nii heldelt euroraha nagu seni. Kas ja mil moel see päästeameti masinate ja seadmete ostmist mõjutab? Kuidas eurorahavabaks ajaks valmis- tute?
“Päästeameti eelarve on umbes 59,7 miljonit eurot, millest personalikulu moodustab 37,5 miljonit, kinnisvarakulu 9,5 miljonit eurot, majanduskulu 7,5 miljonit eurot ja investeeringud 1,5 miljonit eurot. See on umbes võrdväärne Helsingi piirkonna pääste aastaeelarvega. Seal piirkonnas on igapäevases valmisolekus umbes 22 põhiautot.
Päästetehnika ostul konkureerime põhjanaabritega täpselt samal turul ja samas hinnaklassis. Sellele otsa vaadates on selge, et päästeameti praegune riiklik rahastus tehnika soetamisel ei ole piisav,” nendib Soodla.
Ta märgib, et seni on päästeameti varustatuse tase püsinud kolmel põhisambal.
“Esimene sammas – 1990-ndate algusest pärit päästeameti eritehnika nõukogudeaegsest süsteemist (ZIL-tüüpi tuletõrjeautod jms). Teine sammas – 1990-ndate keskel ja lõpus toetati päästeametit humanitaarabiga. Soomest ja Rootsist saadud päästetehnika ja varustus, päästeautod, voolikud, armatuur jms. Kolmas sammas – alates 2000-ndatest on tehnika soetamiseks kasutatud suuresti EL-i struktuurtoetuste fonde. Seega on päästetöö valdkond murrangupunktis, kus liigume ambitsioonitasemest “laiene-arene” tasemele “säilita-kahane”,” ei varja Soodla muret tuleviku pärast.