Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Heiki Soodla ütleb, et päästeametil on kokku üle 600 erineva sõiduki ja eritehnika. Päästeautosid on 295, mis jagunevad suuremalt jaolt 72 riikliku päästekomando vahel.

“Uued päästeautod jagunevad erinevateks tehnikaliikideks, milleks on põhiautod, paakautod ja konteinerautod ning viimaste kasutusse kuuluvad paakkonteinerid. Seega saab konteinerautot vajaduse korral samuti paakautona kasutada.

Järgmisel aastal sõidavad tulekahjudele suurelt jaolt juba tuttuued päästeautod.

Peale selle ostetakse kolm erivarustusega ATV-d. Põhiautode koguhulgast, mille keskmine vanus on 15 aastat, vahetame välja umbes pooled. Paakautode koguhulgast, mille keskmine vanus on 30,5 aastat, vahetame välja umbes 60%. Päästeamet ei ole kunagi varem saanud korraga nii palju tehnikat välja vahetada,” räägib Soodla.

Numbriliselt teeb see kokku 83 sõidukit. Lahti kirjutades 46 põhiautot, 26 paakautot, kaheksa multilift konteinerautot ja kolm ATV-d. Peale nende veel 14 kustutusvee paakkonteinerit multilifti autodel kasutamiseks.

See ei ole esimene kord, kui päästeametile ostetakse suurelt jaolt euroraha eest päästetehnikat. “2007.–2013. aastani soetati Euroopa Regionaalarengu Fondi raha eest kuus erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautot. Erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautod on oma olemuselt paakautod.

Peale selle ostsime neli konteinerautot koos järelhaagisega, tõstuki logistikakeskusele ja multifunktsionaalse traktor-tõstuki. Samuti ehitati ümber kolm jalaväetransportööri ja kaks Volvo konteinerautot ning suur juhtimisbuss, kolm juhtimis- ja neli olmekonteinerit,” meenutab Soodla.

Põhiauto “sureb” 15-aastaselt

Päästeametis on kõige intensiivsemas kasutuses põhiautod, mis on oma olemuselt universaalsed ja mille päästjad reageerivad kõigile sündmustele. “Põhiautod sõidavad välja nii prügikastipõlengule kui ka metsatulekahjule. Samas on tegemist raskete – umbes 18 tonni – alarmsõidukitega, mille pidurid, mootor, käigukast ja muud liikuvad osad saavad liikluses märgatavalt suuremat koormust kui tsiviilsõidukid. Päästeautod töötavad tihti ekstreemsete oludega õnnetuspiirkondades, kus neile mõjuvad näiteks kõrged temperatuurid, suits, põlemisgaasid jms,” kirjeldab Soodla.

Päästeamet töötas välja kontseptsiooni, milles võetakse arvesse remondifondi, hoolduskulusid, amortisatsiooni ja selle alusel määrati põhiautode optimaalseks kasutuseaks 15 aastat.

“Uuendamisvajadus sõltub ühtlasi ka tuletõrjetehnika ja -taktika arengutest. Kasutuskõlblikud masinad antakse selleks soovi avaldavatele vabatahtlikele päästekomandodele nende ülesannete täitmiseks,” lisab Soodla.

Millistesse Eesti piirkondadesse ja komandodesse uued autod sõidavad?

“Tehnikat jaotatakse regionaalpoliitika, maakondade metsamassiivide tiheduse ja komandode väljasõitude koormuse järgi. Lõplik jaotuskava pole veel selgunud ja seega ei tahaks praegu kõike komandode täpsusega välja kuulutada,” jääb Soodla esialgu diplomaatiliseks.

Aga millised on valiku- kriteeriumid? “Päästeametil on dünaamiline väljasõiduplaan, mille järgi saadab häirekeskus päästemeeskondi sündmusele nn lähima abi printsiibil. Seega on autode tööpiirkond potentsiaalselt kogu Eesti, sõltumata sellest, millises komandos masin asub,” selgitab päästetööde osakonna juht.

Suur osa rahast ELi fondidest

2020. aastast ei saa Eesti enam nii heldelt euroraha nagu seni. Kas ja mil moel see päästeameti masinate ja seadmete ostmist mõjutab? Kuidas eurorahavabaks ajaks valmis- tute?

“Päästeameti eelarve on umbes 59,7 miljonit eurot, millest personalikulu moodustab 37,5 miljonit, kinnisvarakulu 9,5 miljonit eurot, majanduskulu 7,5 miljonit eurot ja investeeringud 1,5 miljonit eurot. See on umbes võrdväärne Helsingi piirkonna pääste aastaeelarvega. Seal piirkonnas on igapäevases valmisolekus umbes 22 põhiautot.

Päästetehnika ostul konkureerime põhjanaabritega täpselt samal turul ja samas hinnaklassis. Sellele otsa vaadates on selge, et päästeameti praegune riiklik rahastus tehnika soetamisel ei ole piisav,” nendib Soodla.

Ta märgib, et seni on päästeameti varustatuse tase püsinud kolmel põhisambal.

“Esimene sammas – 1990-ndate algusest pärit päästeameti eritehnika nõukogudeaegsest süsteemist (ZIL-tüüpi tuletõrjeautod jms). Teine sammas – 1990-ndate keskel ja lõpus toetati päästeametit humanitaarabiga. Soomest ja Rootsist saadud päästetehnika ja varustus, päästeautod, voolikud, armatuur jms. Kolmas sammas – alates 2000-ndatest on tehnika soetamiseks kasutatud suuresti EL-i struktuurtoetuste fonde. Seega on päästetöö valdkond murrangupunktis, kus liigume ambitsioonitasemest “laiene-arene” tasemele “säilita-kahane”,” ei varja Soodla muret tuleviku pärast.

MIS ON MIS
Põhiautod sõidavad välja kõikidele päästjate sekkumist vajavatele õnnetustele, kaasa arvatud metsa- ja maastikutulekahjudele. Nendega veetakse meeskonda, päästevarustust ja -seadmeid ning kustutusainet.


Paakautod on vajalikud hoone-, metsa- ja maastikutulekahjudel kustutusvee vedamiseks ja pumpamiseks.


Konteinerautode peamine ülesanne on paakkonteineris vee, päästevarustuse, kustutusaine ja tehnika transportimine. Õnnetuste statistika ja majanduslikust seisukohast on kõige efektiivsem tagada erivarustuse sõidutamine konteinerite ja konteinerautodega. Sellise süsteemi loomisega hoiab päästeamet aastas kokku ligikaudu 9,12 miljonit eurot.


Varem olid päästeameti kasutuses ebastandardsed alusautod, millest osad ei suutnud vedada üle üheksa tonni kaaluvaid konteinereid või ei sobinud konteiner ja kerevahetussüsteem kokku. Nüüdseks on tagatud olukord, kus iga konteinerauto on suuteline vedama kõiki päästeametis kasutatavaid konteinereid.


Täiendavalt tõhustab päästeamet nii olemasolevate kui ka äsja ostetud konteinerautode kasutamist. Konteinerautodele soetatakse peale pakk-konteinerid (14 tk), mis suurendab veelgi rahalist kokkuhoidu ja tehnika kasutuse efektiivsust, sest iga päev hakkavad need valves olema paakautona.


Päästeameti ATV-del on esmane kustutusvõimekus ja logistiline rakendus raskel maastikul.
TEHNILISED ANDMED
Autod on kahe silla veo ja kõrgendatud maastikuläbivusega. Nende sõiduomaduste puhul on pööratud tähelepanu alarmsõiduohutusele. Auto raskuskese on võrreldes vanemate autodega madalamal ja seega on autod alarmsõidul stabiilsemad.


Autodel on peal tipptasemel päästevarustus. Neil on peal võimas pump koos vahudoseerimisseadmega. Pumba juhtimine on manuaalne, mille tõttu paraneb pumba töökindlus.


Autol on ilmajaam, portatiivsed hüdraulilised lõikemehhanismid, pneumaatilised tõstepadjad, elektrigeneraator, voolikuliinid, armatuur (armatuuriks nimetatakse vooliku liitmikke/ hargmikke jms, milleta põhiauto ei saa toimida – K. P.), käsiredelid, sisepõlemismootoriga ja elektrilised töövahendid.


Autodele on paigaldatud täisautomaatne Alisson-tüüpi käigukast, mis teeb operatiivsõidu kiiremaks ja ohutumaks. Vanematel autodel on seni kasutusel robotkäigukast, mis ei ole ekstreemsetes tingimustes nii töökindel.


Põhiauto mootorivõimsus on 400 hobujõudu.


Põhiautode veepaak on 3000 liitrit, paakautol 9000 liitrit ja paakkonteiner mahutab 8000 liitrit. Autode pumba tootlikkus on 60 liitrit/sekundis.


Paakauto paagi tühjendusaeg on kiirtühjendusklappidega üks minut ja vee imemiskiirus pumpa 25 sekundit.


Uuel paakautol on olemasolevatest suurem pumbatootlikkus ja rohkem kiirtühjendusklappe.


Autol on 200-meetrine 100 mm läbimõõduga mehhaniseeritud ehk mahasõidetav voolikuliin.

Konteinerautod võivad peale võtta kuni 13,5-tonnise koorma. Konteinerautodega saab peale veekonteineri vedada ka lisavarustust (Bandwageni roomiktransportöörid, voolikud, väiksemad veepaagid, staabikonteiner, keemiapääste või reostuskorje konteinerid jne). Seda juhuks, kui kusagil on meri reostunud või suurem metsatulekahju.


Uued autod on kõrgema külmakindlusega.


Autodel on tavakasutuses olevate Scania veokitega võrreldav mugavusvarustus.
Kui palju sõidukid maksavad?
Päästeautode ostmise projekti rahastatakse põhiosas Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahast ja seetõttu ostab päästeamet need kohe välja.


Ühe põhiauto hind koos käibemaksuga on 354 900 eurot.


Ühe multilift auto hind koos käibemaksuga on 155 200 eurot.


Ühe paakauto hind koos käibemaksuga on 272 200 eurot.


Erivarustusega maastikusõidukite hanget pole veel tehtud.
Jaga
Kommentaarid