Palk tõusis enim põllumajanduses, üle 28%, samuti oli palgatõus kiire ehituses.

Väätsa Agro tegevjuhi Tiit Tuuleveski sõnul jäi palgatõus nende ettevõttes 15% kanti.

“Tõus oli sedapidi, et palgafond ei suurenenud, vaid palk tõusis puuduvate töötajate arvel,” sõnas Tuuleveski ning lisas, et loodetavasti ei ole tegemist ühekordse palgatõusuga.Samas nõustus Tuuleveski, et üldiselt võis keskmise palga tõus põllumajandussektoris olla küll 28%.

Küsimusele, kuidas töötajad pakutava palgaga rahul on, vastas Tuuleveski: “Saajale on alati vähe ja andjale alati palju.”

Köögiviljakasvataja ASi Sagro juhi Kalle Reiteri sõnul on nad palku tõstnud 20% ringis. “Meil ei jäänud muud üle, et viimasedki inimesed ära ei läheks,” põhjendas ta.

Kõige vähem tõusid palgad kinnisvara alal — 7,2%.

Rahandusministeeriumi teatel oli brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, kust inflatsioon on maha arvatud, 12,9 protsenti. See on mõnevõrra aeglasem kasv kui esimesel poolaastal.

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele püsib nõudlus tööjõu järele tugev, mis aga ei võimalda palgatõususurvel oluliselt väheneda ning kergitab omakorda inflatsiooni, kommenteeris rahandusministeerium.

Tasakaalustamatus majanduses püsib, kuna tööviljakuse kasv on jätkuvalt tagasihoidlik. Kui varasematel aastatel on ettevõtete kasumite kasv ületanud tööjõukulude kasvu, siis tänavu on lisandväärtuse jaotamine liikunud oluliselt töövõtjale soodsamas suunas.

Tugev nõudlus tööjõu järele hoiab ka neljanda kvartali palgakasvu praegusel tasemel, ennustab rahandusministeerium, kelle arvates võib palgakasvu aeglustumist oodata 2008. aastal, mil tööturul valitsev tasakaalustamatus peaks vähenema.

Ettevõtted ei suuda kahaneva majandusaktiivsuse ning tagasihoidlikumate käibe- ja kasuminumbrite juures töötajate palku jätkuvalt kergitada tööviljakusest kordades suuremas tempos, ilma et konkurentsivõime kannataks.