Uusaastaööl tänavusse aastasse vastu astudes jõustus rohkem kui kolmkümmend seadust ja seadusemuudatust, millest enamus mõjutab ka ettevõtjaid. Euroliitumiseks määratud 1. mai lisab oma osa.

Erinevalt eelmistest aastatest ei anna muudatustes tooni lihtsalt n-ö raamatupidamislikud täpsustused, vaid tegu on põhimõtteliste erinevustega. Peamised ka ettevõtja elu mõjutavad reeglid, millega ennast kindlasti kurssi tuleks viia, on tulumaksuseadus, maksukorralduse seadus, juba aastapäevi jõustumist oodanud pankrotiseadus. Paljusid puudutab ka riigihangete seadus, kus suurendati hanke piirmäärasid.

Seadusemuudatuste virrvarrist ülevaate saanud ettevõtjad hindavad tulemuse enamjaolt positiivseks. Vähemalt jaanuaris jõustuvad seadused on maksumaksjatele soodsamaks ja mõistlikumaks muutunud. Ometi jäid mitmed eelnõudest välja visatud punktid ka südamele kripeldama.

Tööandjate Keskliidu direktori asetäitja Tarmo Kriis tõi positiivseima näitena välja tulumaksuseaduse muudatuse, millega ei käsitleta erisoodustusena enam tööandja kulutusi töötajate transpordile tööle ja koju. Tekitab heameelt ka Euroopa Liidu energia maksustamise direktiivi nõuete edasilükkamine. “Eriti oluliseks peame põlevkivikütteõlile kehtestatava aktsiisi ülemineku perioodi taotlemist kuni aastani 2015,” lausus Kriis.

Ebaõnnestumiseks võib pidada näiteks seda, et eriotstarbelist diislikütust ei või kasutada varsti enam ehitusega seotud eritöödes osalevates mootorsõidukites (nt betoonpumpades) ja kaevandus-, metsandus- või ehitustööde valdkonda mittekuuluvate ettevõtete territooriumil kasutatavates masinates ja sõidukites.

“Kaasnevaid kulusid loevad ainuüksi ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtjad sadades tuhandetes kroonides,” selgitas Kriis.

Maksumaksjate Liidu tegevjuht Kersti Kurre ütles, et suurt osa jõustunud muudatustest- uuendustest võib lugeda maksumaksjale positiivset ja õiguskeskkonnale edasiviivat tähendust omavaks. “Korrastati ja ühtlustati terminoloogiat, lähenemisnurki, sh ELiga seonduvalt, reguleeriti sõnaselgelt seniseid probleemvaldkondi, nähti ette täiendavaid võimalusi, meetmeid maksumaksjale suhetes maksuhalduriga,” selgitas ta. “Tulumaksuseadusesse kirjutati sisse pikaajalised sammud maksukoormuse vähendamiseks, asudes samaaegselt piirama seniseid soodustusi.”

Nii Kurre kui ka Kriisi sõnul on aga kahetsusväärne, et teadmistepõhise ühiskonna poole pürgimise vastandina tasemekoolituse jätkuv käsitlemine erisoodustusena.

Aasta alguses jõustunud seadused:

Tulumaksuseadus suurendab sissetulekuid

  • 1. jaanuarist alates on maksuvaba tulu 16 800 krooni.
  • Tulumaksuga ei maksustata tulu äriühingus osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel.
  • Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi.
  • Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.
  • Eesti residendile makstavalt palgatulult ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab tööülesannet välisriigis. Isik peab töötama välisriigis vähemalt 183 päeval aastas.
  • Maksuvabad on töölähetusega seotud mitteresidendi poolt tehtavad väljamaksed.
  • Intresside tulumaksuga mittemaksustamine laieneb kõigi ELi pankade makstavatele intressidele. Kohtuotsuse või pooltevahelise kokkuleppega makstav elatis on tulumaksuvaba.
  • Lisaks loteriivõitudele on maksuvabad ka hasartmänguvõidud.
  • Elamu ja korteri soetamise kõrval saab ka elamumaa soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid tulust maha arvata.
  • Õppelaenu intresse saavad tulust maha arvata ka alla 26 aasta vanuse isiku vanemad.
  • Eluasemelaenu intresse võib tulust maha arvata vaid laenuvõtja ja senise 100 000 krooni asemel 50 000 krooni ulatuses. Mahaarvamiseks on nõutav ehitusluba või -projekt.
  • Vara müügiga seotud kuluks loetakse metsa uuendamisega seonduv tõendatud kulu.
  • Erisoodustuseks ei loeta kulu töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui ühistransport ei võimalda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.
  • Eraisikuid ei maksustata dividendi tulumaksuga, kui selle aluseks olev kasumiosa on maksustatud või kui sellelt on tulumaks välisriigis kinni peetud
  • Äriühing ei saa teha enam ametiühingule maksuvabasid annetusi ja kingitusi.
  • Ametiühing ei saa maksuvabasid noortelaagreid korraldada.
  • Kaob kohustus esitada nulldeklaratsioone (TSD), säilib see käibemaksukohustuslastele.

    Muudatused FIE tegevuses

  • Tulumaksu määramisel võib rakendada keskmisi tehingu väärtusi, kui FIE ja temaga seotud isiku vaheliste ettevõtlustehingute väärtus on keskmisest oluliselt erinev.
  • Kui FIE tegevus on üle aasta peatatud, loetakse tegevus lõppenuks ning FIEna soetatud vara maksustatakse kui isiklikku tarbimisse võtmist.
  • Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu olenemata laekumise ajast.
  • Pärast ettevõtlusega tegelemise lõpetamist laekunud ettevõtlustulu jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33ga.
  • FIE ei pea enam tasuma avansilisi makseid, kui tema tegevus on ajutiselt peatatud.

    Sotsiaalmaksu alla jäävate väljamaksete loetelu muutub

  • Kõik sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 nimetatud summad maksustatakse sotsiaalmaksuga sõltumata sellest, kas maksustamise alus kehtib väljamakse tegemise ajal (näiteks pärast ettevõtjana tegevuse lõpetamist laekunud ettevõtluse tulu, endisele töötajale makstud tasud).
  • Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavate väljamaksete osas on sätestatud, et mitteresidendist FIE-le makstud tasu ei maksustata sotsiaalmaksuga, kui isik tõendab, et sellelt tasutakse sotsiaalkindlustusmakse või -maks välisriigis. Samuti ei maksustata sotsiaalmaksuga teatud ravikindlustushüvitisi, mida peab maksma tööandja, kelle süül jäi töötaja kindlustatuna registreerimata ning ravikindlustushüvitisest ilma.

    Abi kontrolli alla

  • Sätestatakse ELi fondidest tuleva tugiraha taotlemise ja kasutamise kontroll.

    Toetus vanemale

  • Vähemalt poole lapsevanema tagastamata õppelaenukohustusest katab riik.
  • Iga järgnev laps vähendab laenu 50%. Intresse laenukustutus ei puuduta.

    Vanemahüvitis toetab pere loojaid

  • Hakkab kehtima vanemapalk, ülempiiriks kolmekordne 2002. aasta sotsiaalmaksuga maksustatav keskmine palk ehk 15700 krooni, netona 12 200 krooni.

    Maksukorralduse seadus muutub maksumaksjale sõbralikumaks

  • Maksuvõlg on lubatud avalikustada alles pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva. Nende vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge.
  • Revisjonist teatamisel tuleb märkida revisjoni tähtaeg, pikendamist peab põhjendama.
  • Maksukohustuslaste (v.a füüsilised isikud) eest saab deklaratsioone allkirjastada ka volitatud (lepinguline) esindaja.
  • Intressiarvestuses on summaarne arvestus nüüdsest tagatud ka juhul, kui isikul on nt tollis ettemaks ja maksuameti ees võlg.
  • Maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise alusena lisandub väärtegu.
  • Maksuhaldur peab arvestama, kas avalik huvi tasumata maksusumma määramiseks ja sissenõudmiseks kaalub üles isiku usalduse haldusakti kehtimajäämise suhtes.

    Pankrotiseadus kaotab riigi nõuete eelistatuse

  • Viiakse sisse pankrotihaldurite tegevuse üleriiklik järelevalve justiitsministeeriumi poolt (seni tegi seda vaid pankrotiasja läbivaatav kohus).
  • Makseraskustesse sattunud isikule, kes ei ole maksejõuetust põhjustanud kuriteoga, antakse võimalus vabaneda hiljemalt viie aasta jooksul oma tasumata võlgadest eeldusel, et võlgnik on valmis tegema võlausaldajatega koostööd, otsides tulutoovat tegevust ning loovutades osa oma sissetulekutest nõuete rahuldamiseks võlausaldajatele.
  • Kui kehtiva õiguse alusel saavad pankrotiavalduse esitada üksnes kõik juhatuse liikmed ühiselt, siis seaduse kohaselt on selleks õigustatud iga juhatuse liige või täisosanik eraldi.
  • Võlgnik saab esitada pankrotiavalduse juba enne püsiva maksejõuetuse saabumist, st ajal, kui võib üksnes eeldada selle tulevikus saabumise võimalust.
  • Lühendatud on pankrotimenetluse tähtaegu ning vähendatud edasikaebe võimalusi.
  • Samuti koondatakse eelnõuga ühe kohtu alluvusse kõigi konkreetse pankrotimenetlusega seotud hagide läbivaatamine.
  • Kaob maksu- ja tolliameti ning töötajate nõuete eelistatus, nõuete järkude arv väheneb kolmele: pandiga tagatud nõuded, muud tähtaegselt tunnustatud nõuded ja tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.
  • Pankrotihalduril tuleb lisaks ajaleheteatele teavitada kirjalikult kõiki teada olevaid võlausaldajaid, pandipidajaid ja isikuid, kellel on kohustusi võlgniku suhtes (v.a kui on üle 100 isiku). Olenemata arvust peab teavitama kirjalikult pandipidajaid ja välismaiseid võlausaldajaid.
  • Pandipidajate osas ei loeta pandiõigust automaatselt kehtivaks, vaid lisaks oma nõudele peab võlausaldaja kaitsma ka oma nõude suhtes kehtivat pandiõigust.
  • Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hakkab osalema ka kohtunik.
  • Rõhutatakse saneerimise olulisust ning tehakse kompromissi sõlmimine paindlikumaks. Kompromiss kujutab endast võlgniku ja võlausaldajate vahelist kokkulepet võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.

    Terje Eipre, vandeadvokaat, pankrotihaldur:
    Uus seadus toob Eesti pankrotiõigusesse põhimõttelist laadi uuendusi ja muudatusi. Täpsustatud on võlausaldaja avaldusele esitatavad nõuded. Suurendatud on kohtunike vastutust ja töökoormust. Suuremat tähtsust hakkavad omama pankrotihaldurite usaldusväärsus ja oskused tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel. Ilmselt toob uus pankrotiseadus kaasa ka suures mahus tehingute kehtetuks tunnistamisi ning võib olla paljude ettevõtete ja ettevõtjate suhtes ebaõiglane.

    Rahapesu tõkestamise seadus suurendab kahtlusest teatajate ringi

  • Rahapesu tõkestamise seadusest saab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.
  • Peale krediidi- või finantseerimisasutuste laieneb isikute ring, kes peavad hakkama kas isikut tuvastama või rahapesu kahtlusega tehingust vastavat andmebürood teavitama. Sellesse loetelusse kuuluvad nüüd ka valuutavahetusteenuse pakkuja; sularaha siirdamise teenuse pakkuja; väärismetallide, vääriskivide, kunstiväärtuste vahendaja ja muude kõrge väärtusega kaupade vahendaja, kellele tasutakse summas üle 100 000 krooni; audiitor ning raamatupidamise ja maksustamise valdkonnas nõustamisteenust pakkuv isik; teatud tehingute osas notar, advokaat ja muu isik, kes osutab nõustamisteenuseid.
  • Kui ühe isikuga tehakse korduvalt tehinguid, mis eeldavad isikusamasuse tuvastamist, ei ole vaja isiku andmeid siiski pidevalt kontrollida, vaid piisab, kui seda teha korra kuue kuu jooksul.
  • Valuutavahetusteenuse pakkujad tuleb kanda majandustegevuse registrisse.

    Toomas Villems, audiitor:
    Neid valdkondi, millele audiitor tähelepanu peab pöörama, on palju, nüüd lisandus üks juurde. Rahapesu kahtlusega tehingust teatamine tekitab lisatööd sõltuvalt auditeeritavatest ettevõtetest. Kuigi ma ei ole sellele teemale veel väga põhjalikult mõelnud, meenub, et mingil määral on selliseid juhtumeid senises praktikas ette tulnud küll.

    Riigihangete seadus tõstab hanke piirmäärasid

  • Riigihangete maksumuse rahvuslikke piirmäärasid tõstetakse asjade ostmise või teenuste tellimise korral praeguse 100 000 krooni asemel 200 000 kroonile ning ehitustööde tellimise korral poolest miljonist kahele miljonile kroonile. Kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt äriühingult asjade ostmise või teenuste tellimise korral saab piirmääraks 1 miljon krooni kehtiva 500 000 krooni asemel.
  • Hankelepingu maksumust hakatakse arvestama ilma käibemaksuta.
  • Lisanduvad sätted, mis reguleerivad riigihangete korraldamist, kui hanke maksumus on allpool piirmäära. Sellisel juhul peab ostja kasutama vähempakkumise meetodit ja taotlema pakkumisi vähemalt kolmelt pakkujalt. Pakkumise hindamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumitest, mis tagab raha kasutamise efektiivsuse ja läbipaistvuse ka alla piirmäärasid jäävate riigihangete puhul.

    Ülo Sarv, riigihangete ameti juhataja:
    Ehitustööde omadele mängimine muutub keerulisemaks, sest ka alla 2 mln suuruse ehitustöö tellimisel tuleb pakkumised küsida vähemalt kolmelt firmalt. Kuidas pakkumisi küsida, on aga lahtiseks jäetud. Seadu-ses on kirjas, et ostja kohustub järgima head riigihangete tava. Ärge küsige, mis asi see on.

    Erakonnad kaotavad ettevõtjate raha

  • Äriettevõtted ei tohi enam erakondadele annetusi teha, füüsilised isikud võivad.
  • Prokuröride, politseinike, piirivalveametnike, kohtunike, õiguskantsleri jt parteisse kuulumise keeld tühistub 1. jaanuaril 2008

    Ain Seppik, Riigikogu liige, keskerakondlane:
    Löögi alla ei satu juriidiliste isikute poolsete annetuste keelustamisega keegi. Iga inimene võib piiramatus koguses oma isiklikust rahast annetusi teha ja ma usun, et seda hakataksegi tegema.

    Maamaksu-seadus lubab maksuametile lisatöökäsi

  • Maamaksuteadete kättetoimetamisega seotud töödega võib rahandusministri volitusel maksuameti asemel tegeleda ka eraettevõte, kellele laieneb siis ka isikuandmete kaitse seadus.

    Maksuameti pressiesindaja:
    Muudatuse eesmärk seisneb maksu- ja tolliameti soovis jääda oma põhitegevuste juurde ning volitada maamaksuteadete puhttehniline trükkimine, markide kleepimine, postitamine mõnele teisele ettevõttele. Meie kuulutame konkursi välja kohe, kui volitused selleks on valitsuselt saadud.

    Käibemaksuseadus vähendab majutusteenuste pakkujate maksukoormust

  • Jaanuaris jõustuvate muudatuste kohaselt hakkab Eestis osutatavale majutusteenusele kehtima 5protsendine käibemaksumäär. Teisi turismiteenuseid maksustatakse 18protsendise käibemaksumääraga. (Enamik seadusemuudatustest jõustub 1. mail.)

    Jüri Veldemaa, Tähetorni hotelli juhatuse esimees:
    Meie hinnad sel aastal ei muutunud. Raha, mis meile seadusemuudatuse tulemusena kätte jääb, investeerime oma majasse. Nii palju, kui ma kuulnud olen, on samasugune nägemus hindade samaks jätmise osas ka teistel turismiettevõtetel. Meie oleme väiksem hotell ja summasid investeeringuteks oleks varemgi hädasti vaja olnud. Aastaga koguneb seda ligi pool miljonit krooni.

    Allikas: Riigi Teataja, Äripäev, EML, Sorainen Law Offices