Palmaru uurib propagandafilmi rahastamist
Palmaru ei olnud eile veel valmis teemat kommenteerima, kuna saab Kultuurkapitalilt paberid kätte alles reedel. Minister ütles, et rahataotluse kinnitamisel ei uurita enamasti, milline projekt on konkreetse pealkirja taga.
Kultuurkapital eraldas OÜ-le Ikoon dokumentaalfilmi “Arnold Rüütel. Lõpetamata lause” tegemiseks 50 000 krooni. Lisaks rahastas filmi tootjat selle näitamise õiguse eest 25 000 krooniga Kanal 2. Kogu filmi miinimumeelarve on Ikoon OÜ omaniku ja filmi autori Vahur Laiapea sõnul 150 000 krooni.
Audiovisuaalse Kunsti Sihtasutuse esimees Piret Tibbo-Hudgins ei mäletanud täpselt, millal film sihtkapitalist raha sai. Kultuurkapitali koduleheküljel on aruande esitamise kuupäevaks märgitud 30. juuni 2006. “Kui ta seal kirjas on, ju me siis andsime. See on komisjoni kollegiaalne otsus,” ütles Tibbo-Hudgins.
Audiovisuaalse Kunsti Sihtasutuse ja Kultuurkapitali nõukogu liikme Ilmar Raagi sõnul oli Rüütli dokumentaalfilmile raha eraldamine arutlusel alles paar nädalat tagasi ning see pole veel nõukogusse jõudnudki. Kuna Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe oli eile koolitusel ja tema on seal ainus eestkõneleja, polnud võimalik eile asjasse selgust saada.
“Peamine arutelu polnud selle üle, kas tegemist on poliitilise filmiga, vaid et tegemist polnud väga küpse filmiga,” ütles Raag. “Film näitab midagi, kuid on suhteliselt primitiivselt, must-valgena tehtud,” ütles Raag. Talle tuli 50 000kroonine toetussumma üllatusena. Samas ei tahtnud Raag võrrelda riiki Kultuurkapitaliga. “Kultuurkapitali mõte on rahastamise detsentraliseerimine, st anda rahastamine kodanikele. Kuni viimase hetkeni pole tekkinud iial küsimust, milline on Audiovisuaalse Kunsti Sihtkasutusse valitud kodanike meelsus,” ütles ta.
Kas sihtasutus teadis, et Rüütlist valmib propagandafilm? “Teadsime ja ei teadnud,” tunnistas Tibbo-Hudgins. “Jutt on üks, film teine. Meile toodi vaatamiseks filmi must montaaž. Ehkki me ei teadnud lõplikku versiooni, ei tähenda see, et sellest ei võinud tulla hea film,” ütles ta. “Minu isiklik arvamus on, et see on väga nõrk dokumentaalfilm.”
Kultuuriministeeriumi filminõuniku ja sihtasutuse liikme Meelis Muhu sõnul oli Rüütli dokumentaalfilmile raha eraldamine õige otsus. “See ei ole raisatud raha,” kinnitas ta. “On film hobustest, Eesti rukkist, Veljo Tormisest — kõik autorifilmid on propagandafilmid.” Muhu selgitas, et raha taotleja esitab sihtkapitalile filmi sisu kokkuvõtte, eelarve ja soovitajad.
“Taotleja kirjeldab, millist filmi ta teha tahab. Sihtkapitali liikmed arutavad, kas see on toetamist väärt. Konsensus otsustas, et Rüütli film on,” lausus Muhu.
Filmi autor: oli ette teada, et film paljudele ei meeldi
Ikoon OÜ omaniku ja filmi autori Vahur Laiapea sõnul oli ette teada, et film paljudele ei meeldi. “See on minu, kodaniku algatus ja ma pole seotud ühegi poliitilise parteiga,” kinnitas Laiapea.
Filmi tegemise ajal oli tema kindel soov, et see jõuaks eetrisse pärast valimisi ja ideaalis ETVs. “Otsus sündis mõned nädalad tagasi minu reaktsioonina sündmustele, mis siin toimusid. Tundsin, et Eesti Vabariigi kodanikuna pean oma sõna sekka ütlema. Minu sõna on see film,” rääkis Laiapea.
Ta ütles, et ETV oli filmist huvitatud ning soovis seda näidata päeval, mis president ametivande annab. “Läksin Ainar Ruussaare (ETV juht — toim.) juurde ja ütles, et teate, ma ei saa midagi teha, kuid see film peab eetrisse jõudma enne valimisi. Ta sai minust aru,” rääkis Laipea.
ETV ja Ikoon sõlmisid arhiivimaterjalide kasutamise kokkuleppe, mis annab Ikoonile õiguse filmi kaks korda mõnel teisel telekanalil näidata. Suusõnaline kokkuleppe on, et ETV saab filmi esitamise õiguse.
“Sellele on rajatud ka minu lootus saada filmi eelarve nulli. Äkki õnnestub koostöös ETVga filmi müüa ka Lätti ja Leetu, video- või DVD-tiraaži,” rääkis Laiapea.
Eesti Filmi Sihtasutusest öeldi, et Laipea pöördus küll nende poole taotlusega, kuid nemad raha ei eraldanud.
Vahur Laiapea ja Toomas Kümmeli dokumentaalfilm “Arnold Rüütel. Lõpetamata lause” esilinastus esmaspäeval kinos Sõprus.
