Filmilevis on suurenemas Euroopast pärit filmide arv, 2010. aastal oli neid 95. Palosaar rääkis, et see on tingitud sellest, et väärtfilmikinole Sõprus on lisandunud kino Artis, mille kahes saalis näidatakse erinevate maailma filmiloojate töid.

"Järjest suuremat populaarsust kinos omab alternatiivne sisu," ütles Palosaar Delfile. Linastusjuhi sõnul on Metropolitan Opera, kinos Forum Cinemas, eestlaste seas muutunud aina vaadatumaks. Samuti on kinoekraanile ilmunud otseülekanded teatri- ja balletietendustest. 3Dna on ülekantud kontserte ja jalgpallimatše.

"3D, mis on mõned aastad Eesti turul olnud, on toonud kõvasti publikut juurde," ütles Palosaar. Populaarseimaks žanriks nimetab linastusjuht perefilmid, mis on olnud vaadatuimad läbi aegade.

Statistikaameti andmetel on Eesti filmide hulk kinodes alates 2008. aastast järjest vähenenud, 2010. aastal sai kinos vaadata 14 Eesti filmi. Palosaar põhjendab Eesti filmide kesisust sellega, et filmide tootmine on kallis ning sõltub sellest, kui palju raha eraldatakse Eesti filmide tegemiseks.

Eesti kinode üleminek 35 mm`selt filmilindilt digitaalsele kandjale parandab filmide kvaliteeti ja säilivust. Tänu millele, peaksid filmid säilitama oma algse kvaliteedi isegi neid korduvalt esitades.

Eestis oli möödunud aastal 2,1 miljonit kinokülastust, mis on viimase 18 aasta rekord. Viimati oli kinokülastuste arv suurem 1992. aastal, kui tehti 3,4 miljonit kinokülastust. Võrreldes 2009. aastaga oli mullu ligi 400 000 külastust rohkem, teatas statistikaamet.