“Meie arusaam on, et lähiaastatel ootab Eestit ja Lätit ees arvatust pikem madala ja isegi negatiivse majanduskasvuga periood. Leeduski on juba näha kasvu aeglustumist, eelkõige sisenõudluse vähenemisest. Riskantsete klientide ja halbade laenude osakaal kasvab,” kirjutas SEB juht Annika Falkengren kvartaliaruandes, kus ta tunnistab, et pole 20aastase panganduskarjääri ajal veel nii rasket perioodi üle elanud.

Swedbank jäi oma endise prognoosi juurde

Läinud aasta sama perioodiga võrreldes kahanes SEB kontserni puhaskasum kolmandas kvartalis 51%, Swedbankil ja Nordeal 14%.

Balti riikide suurimal pangal Swedbankil kasvas hinnanguline laenukahjum Balti riikides kolmandas kvartalis 404 miljonile Rootsi kroonile võrreldes 245 miljoni Rootsi krooniga teises kvartalis. Kiirele kasvule vaatamata ei kiirusta pank oma kahjumiprognoose üle vaatama.

“Usume, et aasta lõikes jääme 0,7% juurde laenuportfellist. Revideerime oma tuleva aasta prognoose jooksvalt, kuid täna pole mul muud prognoosi kui see 1,2%, mis me oleme juba välja öelnud,” ütles Swedbanki juht Jan Lidén eile tulemusi kommenteerides, rõhutades, et tegelikud mahakandmised on oluliselt väiksemad.

Et aga Eesti ja Läti majandus on juba languses, on “rasked ajad veel ees”. Tähtaja ületanud laenude maht on kasvanud.

Raasuke on panga kasumlikkusega rahul

Swedbanki Balti panganduse juht Erkki Raasuke juhtis tähelepanu sellele, et pank teenib Balti riikides jätkuvalt kasumit.

“Oleme Baltimaades endiselt väga kasumlikud — teenisime Eestis kolmandas kvartalis 818 miljonit Eesti krooni ja kogu Balti panganduses 1,67 miljardit Eesti krooni,” ütles Raasuke panga klientidele läkitatud kommentaaris.

“Paljuräägitud laenukahjud on endiselt meie prognoositud piirides — 0,62% kogu Balti riikide laenuportfellist. Panga Eesti üksuses oli pilt veidi paremgi — laenukahjum kolmanda kvartali lõpuks (ehk 9 kuud kokku) oli 0,57%,” ütles Raasuke.

Kolmas kvartal eraldi võttes näitas kolmes Balti riigis hinnanguliste laenukahjumite kasvu 0,85%-le portfellist.

Balti riikide laenukahjumid oodatud tasemel

SEB pank reserveeris kolmandas kvartalis laenukahjumiteks Balti riikides 590 miljonit Eesti krooni läinud aasta sama perioodi 148 miljoni Eesti krooniga võrreldes.

Kokku on pank kolme kvartaliga reserveerinud 1,396 miljardit Eesti krooni.

Kahjumite ennetamiseks on pank Balti riikidesse läkitanud lisajõude, et üheskoos hätta sattunud laenuvõtjatega lahendusi leida.

“Üldiselt on SEB ja Swedbanki laenukahjumid Balti riikides aktsepteeritaval ning oodatud tasemel ning pankade tulusus on jätkuvalt hea, mis tõstatab küsimuse aktsiate praeguse taseme suhtes,” kommenteeris di.se-le UBS panga analüütik Andreas Hakansson.

Majanduslanguse tõttu pankadel vähem tööd

Majandustulemuste asemel kukutas eile Swedbanki aktsiat hoopis Jan Lidéni kinnitus, et panga suuromanik on tõstatanud lisakapitali hankimise küsimuse, mille üle arutelud käivad.

“Jah, arutelud käivad, kuid midagi ei ole veel otsustatud,” ütles Lidén.

Et Balti riikides majanduslangus jätkub, on pankadel ka vähem tööd ning Swedbank tõmbab tegevust koomale koondades ja kontorite võrku harvendades.

“Turu praeguses olukorras ei oota me laenutegevuse olulist kasvu,” kirjutas Swedbank aruandes.

Ka SEB möönis Balti riikides laenude kasvutempo järsku pidurdumist.

Ent oluliselt on aeglustunud ka Rootsi majandus — SEB teatas, et plaanib koondada Rootsis 5 protsenti oma töötajatest ehk umbes pooltuhat inimest.

Kommentaarid Priit Perens, Swedbank Eesti peadirektor

Võttes arvesse meie majanduskeskkonna arenguid, on kolmanda kvartali äritulemused head.

Kui korrigeerida eelmise aasta esimese üheksa kuu kasuminumbreid meie tänavuste provisjonidega, on võimalik saada lähedane summa 2008. aasta esimese 9 kuu kasumile.

Võttes arvesse, et teeme provisjone turu keskmisest enam ja ületähtaegsete võlgnevuste osas on meie portfelli kvaliteet keskmisest parem, võib öelda, et on põhjust saavutatuga rahul olla.

Ahti Asmann, SEB juht Eestis

SEB Eesti tulemusega võib rahule jääda, kuna hoolimata majanduse jahenemisest on panga tulu põhitegevusest jäänud stabiilseks.

Tegevuskasumi vähenemise põhjuseks on üldprovisjonid, mida pank on teinud, et olla valmis laenukahjumite võimalikuks suurenemiseks.

See aasta on näidanud, et SEB konservatiivne krediidiriskide hindamine on ennast õigustanud.

Oleme suutnud vähendada spetsiifiliste laenukahjumite hulka, mille jaoks tegime aasta alguses eraldisi.

Heameelt teeb see, et kolmandas kvartalis suurenes jõudsalt igapäevaselt SEBs arveldavate klientide hulk — põhjuseks SEB unikaalne paketipõhine igapäevapanganduse pakkumine.

Vahur Kraft, Nordea Panga Eesti juht

Oleme Nordea tulemustega väga rahul. Lähtudes Nordea Grupi tugevusest oleme tugevdanud oma positsiooni ka Eestis, näidanud Eesti turul tugevat kasvu, seda eriti laenude ja hoiuste valdkonnas ja oleme optimistlikud edasiste perspektiivide osas.