Pangad riigi raha väljaviimise suhtes rahulikud

Eesti pankurid ei pea 1 miljardi krooni väljatõmbamist pankadest eriliseks laenuturu mõjutajaks.

Nordea Pank Eesti juhatuse esimees Juhani Seilenthal ei usu, et Eesti Panga meetmed mõnda panka oluliselt mõjutavad. Seilenthal lisas, et Eesti Panga mure laenude pärast on õigustatud, sest inimesed ei anna endale aru, mis tähendab ujuv intress. Seilenthal tõdes, et laenuandmine on Eestis hoogustunud üha langevate intressimäärade tingimustes ning inimesed ei arvesta laenu võttes, kas nad saavad hakkama ka 1,5–2 protsendipunkti võrra kõrgema intressi tasumisega.

Ühispangale ei ole mingi probleem asendada valitsuse väljaviidav raha välislaenudega, ütles panga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing. Ka Sampo Panka valitsuse raha väljaviimine ei puuduta, sest meil on riigi hoiustatut vähe, ütles Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk.

Eesti Panga otsused ei too kaasa muudatusi Hansapanga laenutoodetes ega intressimäärades, kinnitas panga juhatuse aseesimees Erkki Raasuke. Küll on aga Eesti Panga otsused turule selge signaal ning seda muret tuleb jagada, lausus Raasuke. Hansapangal ei ole plaanis ka selle otsuse kompenseerimiseks välisraha kaasama hakata. See summa on vaid 30 miljonit eurot (469,4 miljonit krooni), mis on liiga väike emissiooni korraldamiseks, rääkis Raasuke.

Valitsuse raha väljaviimine lööb valusasti Ühispanka Valitsuse kontodelt umbes miljardi krooni väljaviimine võib kõige valusamalt lüüa Ühispanka, kelle hoiustest on keskvalitsusega seotud umbes kümnendik. Hansapanga hoiustest on umbes 6,5% seotud keskvalitsusega.