Pangajuhid kahtlevad euro tulekus
Lipstok: eelarvepoliitika olgu konservatiivne
Eesti Panga president Andres Lipstok toonitas eurost rääkides, et kõige olulisem on valitsuse võime jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga ja saavutada edaspidi mullusega võrreldav eelarveülejääk.
“Lühemas perspektiivis on valitsuse ülesandeks saavutada 2007. aastal eelmise aastaga võrreldav eelarve ülejääk,” sõnas Lipstok. Ta lisas, et tõenäoliselt kujuneb maksutulude kasv kavandatud eelarvekuludest kiiremaks ning poliitilise tahte olemasolul on aastail 2007-2009 võimalik hoida eelarvet piisavas ülejäägis.
Eelarvestrateegias aastateks 2008-2011 eelistas valitsus vastupidiselt esialgsele lubadusele kulutamist säästmisele. Maikuus väitis rahandusminister Ivari Padar, et on seadnud eesmärgiks 4 miljardi kroonise eelarveülejäägi aastal 2008.
Juba paari nädala pärast sõi ta oma sõnu ja teatas, et valitsus tegi tema hinnangul mõistliku otsuse, kärpides eelarveülejääki kahe kolmandiku võrra ja suunates seni eelarve ülejäägiks planeeritud 2,6 miljardit hoopis avaliku sektori kulutusteks.
Lipstok märkis, et kuna lähiaastatel jätkub tulumaksu alandamine, on valitsuskoalitsiooni ees ülesanne ühitada 2008. aasta maikuus valmivas uues riigieelarvestrateegias võimalikult suur eelarveülejäägi eesmärk lubadusega alandada tulumaksumäära.
“Kui Eesti ei liitu eurotsooniga aastaks 2011, ei tule mingil juhul muuta majanduspoliitika põhimõtteid. Tugeva eelarvepoliitika jätkamisel ühineme euroalaga sellisel juhul mõnel järgneval aastal,” nentis Lipstok.
Keskpanga juht kinnitas, et nii Eesti Pank kui ka valitsus lähtuvad eeldusest, et Eesti liitub euroalaga seni kehtinud kursi 15,6466 alusel.
Kas usute, et meil õnnestub inflatsioon kontrolli alla saada, liitumaks euroga aastal 2011?
Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Kui euroga liitumine on seatud riigi üheks prioriteediks, siis peaksid kõik tegevused olema allutatud selle saavutamiseks — see peab olema laiem ja pikaajalisem eesmärk, mille poole pürgida.
Kuivõrd Eesti veel siiani euroga liitunud pole, ei olnud see valitsuse jaoks ilmselt piisava prioriteetsusega ülesanne.
Priit Põldoja, Hansapank Eesti juht
Seda nüüd päris kindlalt küll ei saa uskuda. Aasta 2011 on esimene võimalik aasta, kui saaks liituda. Praegu on meil kiire majanduskasv, tarbijakindlus on suur ja majandus kasvab väga palju eratarbimise pealt. Samuti valitsuse sammud aktsiiside tõstmisel peaks inflatsiooni 2008. aastaks ajama suhteliselt kõrgeks. Nüüd ongi küsimus selles, kas inflatsioon aastal 2009 kukub alla või mitte. See sõltub nii pankadest, valitsusest kui ka väga palju välistest faktoritest, nagu nafta hind.
Kõige tähtsam on, et meil oleks plaan liituda euroga aastal 2011 ja tegevused vastavalt sellele plaanile.
Mart Altvee, SEB Eesti Ühispanga juht
Ma loodan, et aastal 2011 see juhtub. Kuna ajaperspektiiv on aga suhteliselt pikk, siis on lihtsam öelda, et lähema kahe-kolme aasta jooksul seda kindlasti ei juhtu. Kas see 2011. aastal juhtub, on praegu raske ennustada, aga lihtne selle eesmärgi täitmine ei ole.
Aivar Rehe, Sampo Panga juht
Viimase aja maksu- ja aktsiisiotsused viivad meid kindlasti eesmärgist eemale. Me näeme lähitulevikus, kui palju me tegelikult eemaldume Euroopa keskmisest inflatsioonitasemest. Poole aasta pärast on inflatsiooninumbrid praegusest kõrgemad ja siis peame suutma analüüsida, kas ja millal see kurv hakkab allapoole liikuma. Tundub, et kaks aastat jääb lühikeseks. Makromõju poolelt on nafta ja gaasi hinnad päris palju tõusnud, mis lükkab samuti oluliselt meie hindu üles.
Kindel on see, et teist korda ei tohi Eesti astuda selle reha peale, et ametlikult kinnitatud tähtajaks ei suudeta euroga liitumise kriteeriume täita, kuna selline eksimus mõjuks hävitavalt välisinvestorite usaldusele meie riigi vastu.
Kas Teie julgete surmkindlalt väita, et Eesti liitub euroga kursil 15,6466?
Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Olles üks Eesti krooni loomise protsessis osalejatest, ei näe ma mingit takistust senise kursi jätkumiseks.
Priit Põldoja, Hansapank Eesti juh
t
Jah, julgen väita, et liitume euroga kursil 15,6466. Kõlab nagu normaalne number, millega võiks liituda. Ma ei näe ühtegi põhjust kurssi muuta.
Mart Altvee, SEB Eesti Ühispanga juht
Ei ole teada, millal euroga liitumine toimub. Kindlasti on eesmärk liituda sama kursi juures, aga mida kaugemale see eesmärk liigub, seda raskem on ennustada. Täna võib öelda, et praegune kurss on lähemad paar aastat paigas. Seda, mis toimub viie aasta pärast, on raske ennustada, sest selle aja jooksul võib majanduses palju juhtuda.
Kui oleksime liitunud euroga eelmisel paika pandud tähtajal, siis me ei istuks siin ega murraks pead võimaliku devalvatsiooni ega muu sellise üle. Nii et mida kiiremini euroga liitume, seda parem.
Aivar Rehe, Sampo Panga juht
Mina julgen küll väita. Ma usun väga selgelt, et kui tuleb üleminek eurole, siis toimub see täpselt praeguse kursi juures. Euro viibimisel on põhjused olemas — oleme seni olnud ebaedukad kiusliku inflatsioonikriteeriumi osas. Selge see, et ebaedu tekitab vastakaid tundeid. Aga kui vaadata meie minevikku, siis oleme olnud aegade algusest seotud Saksa margaga ja nüüd euroga, mis oli rahapoliitiliselt väga õige samm.
Kuivõrd tõenäoliseks peate loobumist valuutakomitee süsteemist, kui saab selgeks, et me pole võimelised liituma euroga ka 2011. aastal?
Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Alates 1992. aastast on valuutakomitee ja fikseeritud vahetuskurss olnud Eesti majanduse reformide alustala, millel on baseerunud meie senine majandusedu. Kindlasti jääb valuutakomitee jätkuvalt meie majanduse alustalaks ning ma ei pea süsteemist loobumist tõenäoliseks.
Priit Põldoja, Hansapank Eesti juht
Siis peaks just eriti kinni hoidma valuutakomitee süsteemist. Me oleme juba täna praktiliselt Euroopa majandussüsteemi liige, näiteks enamik laene on Euroopa Keskpanga määratud intressidega seotud. Meie eksportivad ettevõtted ekspordivad eelkõige ELi. Täna on meil küll kroon kasutusel, aga see on peaaegu nagu euro väljund.
Devalveerimist euroga liitumise saavutamiseks ma küll ei usu, sest euro ei ole mingi ime-eesmärk. Euro ei ole eesmärk, vaid vahend, ja euro on parem vahend kui kõikuv kurss.
Mart Altvee, SEB Eesti Ühispanga juht
Praegu ei näe ma ühtegi põhjust, miks seda peaks tegema. Kõik, mis sealt edasi tuleb, on juba spekulatsioon. Ma arvan, et pole põhjust muretseda. Tavaliselt viivad valuuta devalveerimise protsessideni väga suured muutused riigi või kogu maailma majanduses. Ma usun, et Eesti kroon saab korralikud tuleristsed, kui peaks toimuma mingi tõsisem kriis kogu maailmas. Millal ja kas see tuleb, on väga raske ennustada. Ma ei ütle ka, et võimalik kriis tähendaks krooni devalveerimist, aga see näitaks, kui tugev kroon on.
Aivar Rehe, Sampo Panga juht
Ei pea tõenäoliseks. Meie kurss on võetud ikkagi stabiilsusele. Eesmärk on minna üle meie kodutsoonis käibel olevale valuutale. Kui arvestada, et meie vaevleme kiire majanduskasvu ja inflatsiooni käes, samal ajal kui Euroopa liigub oluliselt rahulikumalt ja meie eesmärk on jõuda sellesse rahulikumasse keskkonda, siis valuutakomitee süsteem toetab seda eesmärki.
Kes võidaks krooni devalveerimisest?
Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Ma ei näe mingit põhjust krooni devalveerida.
Priit Põldoja, Hansapank Eesti juht
Kõik kaotaksid ja see on ka kõige suurem põhjus, mis välistab devalveerimise, et võitjaid ei ole. Pangad näiliselt võidaksid bilansi kaudu, aga reaalsuses oleksime siiski kaotajad, sest meil tekiks väga suur krediidikahju. Samuti pole meil väga tugevat ekspordimajandust, kes võidaks krooni langusest. Inimesed muutuks vaesemaks ja need, kes siia viimasel ajal on tagasi tulnud, sest palgad tõusevad, hakkaksid jälle lahkuma.
Mart Altvee, SEB Eesti Ühispanga juht
Tavaliselt mõjub devalvatsioon hästi ekspordisektorile, aga see on ainult üks tegur. Kas devalveerimine konkreetselt meie ekspordisektorit sellisel juhul aitaks, on spekulatsioon ja kas seda üldse tehakse, on jällegi spekulatsioon. Täna on vara neil teemadel rääkida, kuna devalvatsiooniks pole ajendit.
Aivar Rehe, Sampo Panga juht
Ma ei tahaks ei täna ega ka tulevikus üldse rääkida krooni devalveerimisest, sest keskpank, kommertspangad ja nende omanikpangad — kõik töötavad selle nimel, et meie rahvuslikku valuutat ei devalveeritaks.
Missuguseid inflatsiooni ohjamise lahendusi pakute lisaks praegu rakendatuile?
Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Võimalus on rakendada kõiki klassikalise rahateooria kasutuses olevaid instrumente, võttes arvesse Eesti rahapoliitika eripära.
Priit Põldoja, Hansapank Eesti juht
Puudub selge signaal valitsuse valmisolekust inflatsiooniteemale pikaajaliselt otsa vaadata. Meil on lühiajalised riskid üleval ja need pole ära kadunud. Oleks hea, kui näiteks eelarve ülejääk oleks suurem. Palkade ja kulude osas peaks avalik sektor olema pigem sammu erasektorist järel kui ees. Teine samm, mida ootame, on investeeringute kasvamine ekspordisektorisse ehk ressursside liikumine ekspordisektorisse. Ka siin on positiivseid märke näha, ekspordisektor investeerib juba päris tublisti, kuid siiski mitte piisavalt.
Mart Altvee, SEB Eesti Ühispanga juht
Inflatsiooni kasv on olnud seotud üldise majanduskasvuga ja praegu on üks tegur, mis majandust jahutab, laenukasvu aeglustumine. Viimase viie kuuga oli meie pangas laenu- ja liisingutoodete kasv ainult 13 protsenti, mis on selge aeglustumise tendents. Usun, et kui laenukasv teisel poolaastal aeglustub veel rohkem, siis see hakkab tasapisi mõjutama ka inflatsiooni. Samas on tegemist pikaajalise mõjuga ja lähemad paar aastat näeme veel suhteliselt kõrgeid inflatsiooninumbreid.
Aivar Rehe, Sampo Panga juht
Valitsus on võtnud nõuks realiseerida korraga kõik maksumuudatused. Otsuse õigsust näitavad lähemad aastad. Täna veab meil inflatsiooni üles sisetarbimine, mille üheks süüdlaseks on ka raha pakkumine. Eluasemelaenude turg on rahunemas, see tendents peaks olema mõneti rahustav meie majandusele.
Lisaks on näiteks keskpanga võimuses oluliselt karmistada tarbimislaenude kapitalinõudeid. Eesmärk peaks olema muuta toode ebaatraktiivseks, nagu näiteks tõsteti eluasemelaenude kapitalinõuet topelt.
Mis toimub laenuintressidega lähiaastatel?
Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Kindlasti jätkub laenuintresside tõus kuni tõusutsükli ammendumiseni. Seejärel on oodata omakorda langust. Tsükli muutused sõltuvad aga suuresti Euroopa Keskpanga intressipoliitikast.
Priit Põldoja, Hansapank Eesti juht
Eesti intressimäärad sõltuvad eelkõige olukorrast eurotsoonis ja Euroopa Keskpangas. Teatud määral teevad ka Eesti kommertspangad rahapoliitikat läbi oma krediiditingimuste ja intressimäärade. Euribor tõuseb ja selle kaudu intressid tõusevad lühikeses perspektiivis, marginaal on stabiliseerunud. Konkurents on nii tihe, see ei luba palju intressidel tõusta. Laenu hind on tõusnud, sest riskantsem klient on tulnud turule.
Mart Altvee, SEB Eesti Ühispanga juht
Ma ei näe ühtegi märki selles suunas, et intresside kasv võiks kiirelt pidurduda ehk siis pigem nad kasvavad jätkuvalt. Euribor põhiliselt kasvab. Ma usun, et väga headele klientidele marginaal ei kasva, teistele võib tasapisi kasvada ka marginaal.
Aivar Rehe, Sampo Panga juht
Kuna oleme seotud euro intressiga, siis on ju näha, et need liiguvad Euroopa Keskpanga vedamisel ülespoole. Ma arvan, et see trend liigub ikkagi ka edaspidi veel natuke üles. Meie analüütikud ootavad lähiajal Euribori kasvu 0,25 kuni 0,5 protsendipunkti võrra. Survet intresside tõusuks avaldab ka meie kohalik majanduse jahutamise eesmärk, aga kogu see protsess on tsükliline.
Milliseid valdkondi peate ettevõtlusesse laenu andmisel riskantseteks?
Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Kuna meie eesmärk on oma laenuportfelli mitmekesistamine, anname laenu erinevatesse ettevõtlussektoritesse ega pea ühtki valdkonda nii-öelda vähem eelistatuks.
Priit Põldoja, Hansapank Eesti juht
Toimub diferentseerimine. Näiteks olgu meil kas või negatiivne majanduskasv, Viru keskus on jätkuvalt väga hea projekt ehk riskantsematele hind tõuseb ja kvaliteetsematele langeb. Ühel hetkel muutuvad riskantseks mitmed püsikaubad. Toitu ikka ostetakse, aga kas ka uut külmkappi, kui palgad enam ei tõuse? Automüüjatel seisab ees raske aeg, samuti on tagasilööke oodata ehituskaupade ja ka spordi- või vabaajakaupade müügis.
Mart Altvee, SEB Eesti Ühispanga juht
Eks me analüüsime pidevalt kõiki valdkondi ja eri valdkonnad on meil erineva tähelepanu all. Ma ei tahaks välja tuua ühtegi valdkonda, kus me ettevaatlikumad oleme. Varem on olnud juttu, et kinnisvara suunas oleme olnud konservatiivsemad juba aasta otsa ja seda oleme jätkuvalt, selles vallas mahud vähenevad mõnda aega.
Aivar Rehe, Sampo Panga juht Kindlasti hoiame konservatiivsemat joont kinnisvarasse laenamisel, mille põhjuseks on kinnisvara osakaalu ohjamine portfellis, et vähendada riske. Teiste valdkondade puhul ma ütleks küll, et oleme avatud kõigele. Eesmärk on mitmekesistada oma portfelli ja tuua sellesse kaubandust, tootmist, eriti eksporti.
