Teisipäeval oma esimese kvartali majandustulemusi tutvustanud Hansapank teatas, et hakkab kiipkaarte väljastama koostöös rahvusvahelise kaardiorganisatsiooniga Visa International ning ID-kaardist pangakaardi asendajat ei saa.

Maksumaksjale üle 300 mln krooni maksma läinud ID-kaardi turuletoomisel mõned aastad tagasi oli oluliseks argumendiks võimalus kasutada seda näiteks pangakaardina.

Ühiskasutust toetas asjaolu, et nii ID-kaart kui ka pangakaardid läksid üle väikse mikroprotsessoriga varustatud turvalisemale kiibitehnoloogiale.

Nüüd tuleb välja, et kahe kaardi tehnoloogiad siiski omavahel ei sobi. Pangad kasutavad nn EMV (Eurocard-Mastercard-VISA) standardit, ID-kaart seda ei toeta.

“Kaardiorganisatsioonides kasutatav kiibitehnoloogia ja ID-kaardi puhul kasutatud tehnoloogia on erinevad ning seetõttu jääb pangakaart ikka eraldi,” lausus Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg. Tema sõnul ei oleks ka põhimõtteliselt õige ühendada pangakaarti ja isikut tõendavat dokumenti.

“Küll aga võib pangakaardina kasutatavale kiipkaardile tulevikus liita muid kasutusotstarbeid, näiteks kliendikaardi funktsioone,” rääkis Tamberg. See tähendab, et pangad hakkavad lahenduste osas ID-kaardiga konkureerima.

Hansapank tellis esimesed proovikaardid Soome firmalt Setec. Edaspidi on kavas tellida kaardid ASilt Trüb Baltic, mis toodab muu hulgas ID-kaarte riigile. Setec osales ka Eesti ID-kaartide tootmise konkursil, ent Ðveitsi firma Trübi pakkumine oli hinna poolest parem. Peale seda kolis Trüb Hansapanga keldrisse, Hansapank loobus kaartide tootmisest ja müüs Trübile oma magnetkaartide tootmise liini.

Eesti teine suurpank Ühispank hoidub sarnaselt Hansapangaga ID-kaardi kasutamisest. Ühispanga e-tehnoloogia juht Jaan Tamm ütles, et ID-kaart on passi asendaja ja panga kiipkaart rahakoti asendaja. Passi ja rahakotti pole kavas kokku viia. Ühispank läheb 2005. aastaks täielikult üle kiipkaartidele. Tamme sõnul on tõenäoline, et selleks ajaks ID-kaardiga automaadist sularaha välja võtta ega poes maksta ei saa. “ID-kaart pole selle jaoks mõeldud,” lisas ta.

Pangakaardi funktsiooni on ID-kaardi puhul reklaaminud AS Sertifitseerimiskeskus, mis tegeleb ID-kaardile rakenduste leidmisega. Keskuse kommunikatsioonijuht Jaanus Kase rääkis veel eile, et pangad ei tea kõike ja ID-kaardiga saab hakata riigisiseselt maksma. Samas tunnistas ta, et pangad võivad oma kaartidega hakata ID-kaardiga konkureerima, kui lisavad oma kaartidele eri firmade kliendikaardi funktsioone.

Sertifitseerimiskeskuse juht Ain Järv ütles eile õhtul, et jah, pangad ei soovi ID-kaarti kasutusele võtta. “Kui oma kaart olemas, ei peeta ID-kaarti vajalikuks,” lisas ta. Tema sõnul ei asenda ID-kaart pangakaarti ka Soomes, seal tunnustavad ID-kaarti mitmed kaubandusettevõtted, nende seas Kesko.

ID-kaardi üks ideolooge, endine siseminister Tarmo Loodus ütles, et kaardi kasutamise keskkonda luues polnud kokkulepet, et mõni äriüksus hakkab kaardile rakendusi pakkuma. Tema sõnul on pangad tõrksad, sest kaart on hea reklaamivahend.

Loodus ütles, et ID-kaardile peaks aitama uusi rakendusi leida riigiasutused. Tema sõnul hakatakse kaarti laialdasemalt kasutama 2007. aastast, kui miljon kaarti on kätte jagatud. Siis saab kaart Euroopas reisidokumendi staatuse.

Hansapanga automaatidest on praeguseks varustatud kiibilugejaga üle saja aparaadi. Kauplustesse on paigaldatud sada kiipi lugevat terminali.