Mitmed pangandusasjatundjad kinnitasid eile, et Käol ja Sammelseljal on raske leida raha ilma laenu võtmata. Küll aga võivad nad saada raha kokku, kui pandivad raudteeostu tagatiseks oma varad.

Käo kinnitas üleeile, et raha võetakse jaotamata dividendidest ja ettevõtete rahavoogudest. Samas tohib Eesti seaduste järgi maksta dividende ainult üks kord aastas ja eile tunnistas Käo omanduses oleva suurima firma, Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Toomas Tamsar, et Kaubamajalt Käo küll raha ei saa. “Käo teeb seda teistmoodi,” ütles Tamsar, kes oli varem Käo investeeringute valdusfirma ASi NG Investeeringud juht. Ta ei täpsustanud, kuidas.

NG Investeeringud, mis arvatakse olevat Käo ja tema partnerite Enn Kunila, Andres Järvingu ja Indrek Vanaselja peamine rahaallikas, näitab aga äriregistrile tagasihoidlikku seisu. Näiteks 1999. aastal, mil NG Investeeringud tegi oma elu tehingu, müües turvavöötootja ASi Norma, saadi kasumiks vaid 81 miljonit krooni. Aasta varem tootis firma 134 mln krooni kahjumit ja 1997. aastal börsibuumi ajal 117 miljonit kasumit.

Teadaolevalt on NG raha edasi investeerinud nii viinatööstusse AS Liviko kui ka kinnisvarafirmasse AS Ühinenud Kapital, kes rajas nn Sikupilli ja Rocca al Mare kaubanduskeskused ning ostis hiljuti 100 miljoni krooni eest kinnistu Tallinna reisisadama piirkonnas. Vaba sularaha 220 mln krooni ei paista kusagilt.

Guido Sammelseljaga seotud isikud on nimetanud tema rahaallikaks Säästumarketi keti müüki, kust olevat tulnud 450 miljonit krooni. Samas pole summat kinnitanud Säästumarketi ostja, Soome kaubanduskontserni Kesko juhid.

Kinnitamata andmetel said Säästumarketit haldava ASi Kinnisvaravaldus omanikud Guido Sammelselg, Indrek Prants, Sven Mansberg ja Armin Kõomägi keti müügi eest kohe kätte 60 mln krooni, millele lisandub veel 140 mln krooni, kui ettevõte laieneb ja hakkab tööle nii, nagu selle omanikud müües lubasid.