Pärnoja: vea põhjustas inimlik eksitus
“On põhjust tõsisteks järeldusteks, kui selgub, et eksitus on loonud ebaausatele ettevõtjatele täiendava võimaluse petta riiki värvitud ahjukütuse müügiga diislikütuse nime all,” lisas Pärnoja.
Majandusminister pöördus ühtlasi teisipäeval Tehnikaülikooli Keemia Instituudi ja Energiaturu Inspektsiooni poole ekspertarvamuse saamiseks selle kohta, kas eksimus mõõtühikutes on andnud kütuseettevõtjatele täiendava võimaluse riiki petta.
“On äärmiselt kahetsusväärne ja arusaamatu, et sedalaadi viga on jäänud kahe silma vahele nii majandusministeeriumi töötajatel kui kütuseettevõtjatel ja teistel turuosalistel olukorras, kus kütuse kvaliteet on avaliku arvamuse ja valitsuse pideva ja terava tähelepanu all,” teatas Pärnoja vastuseks Äripäevas teisipäeval ilmunud sellekohasele artiklile.
Pärnoja sõnul tegelesid kütuse kvaliteedinõuete tabeli koostamisega nii kütuseärimehed, AMTELi liikmed kui ka teadlased, kuid keegi ei märganud viga. “Miks keegi seda ei märganud, tuleb välja selgitada,” leidis ta.
Majandusministri nõunik Maria Alajõe ütles, et konkreetse vea määruse eelnõu vormistamisel tegi ministeeriumi peaspetsialist, kuid vastutust osakonnast välja minevate materjalide õigsuse eest kannab osakonnajuhataja.
Teadlasi, autoettevõtjaid ja kütuseärimehi ühendava Kütuste Ümarlaua juhataja Aleksander Johansoni hinnangul ei saa tegu olla juhuslikku või tehnilist laadi veaga.
“Kui viga avastatakse väljast tulnud signaali põhjal alles kümme kuud hiljem, on tegu teadliku tegevusega. Mis aga asjatundjate osalusse puutub, siis meie juttu ei võetud seda määrust koostades üldse kuulda,” märkis ta, lisades, et majandusministeeriumi ametnikud pole leidnud aega ka Kütuste Ümarlaua kirjadele vastamiseks.
Rahandusminister Siim Kallas ütles eile Äripäevale antud online-intervjuus, et ükski organisatsioon pole täielikult vigade eest kaitstud.
“Kui viga juhtub, ei tule seda mitte varjata, vaid tuleb teha kõik selleks, et probleem ei korduks,” leidis ta.
