Vedelkütuste tarbimine kasvab järgneva paarikümne aasta jooksul ligikaudu kolmandiku eelkõige väljaspool OECD riike. On üsna selge, et kütuste hinnad perspektiivis ei alane ning see sunnib otsima teisi lahendusi. „Eesti teedel liiklevate sõiduautode arv on viimase kahekümne aastaga kahekordistunud, sama tee ootab ees tänast maailma tervikuna,“ ütles Parts.

Partsi sõnul on peaküsimuseks - kuidas saavutada energiasäästlik, nii-öelda roheline transport, ilma tuntavate lisakuludeta. „Eestil on selleks mitmed väljavaated, sealhulgas mõne aja pärast turule saabuvad biokütused, autojuhtide kütusesäästliku sõidustiili juurutamine, elektrooniliste lahenduste välja töötamine efektiivsemaks liiklemiseks, rattateede võrgustiku laiendamine ja elektriautode laialdasem kasutuselevõtt,“ lisas ta.

Eesti on välja ehitamas kogu riiki katvat elektriautode laadimisvõrku ning toetab Jaapani Mitsubishi Corporation’i abiga eraisikute elektriautode ostmist. „See on innovatiivne lähenemine, mis võib olla eeskujuks paljudele riikidele. Eesti on tõusmas Euroopas elektriautode müügis viiendaks turuks,“ rääkis ta.

Elektriautode programm tähendab lisaks seda, et Eestisse jääb viie aasta jooksul 5-6 miljonit eurot, mis oleks kulunud importkütusele. „See aga tähendab, et kohaliku kütuse kasutamine loob meile juurde töökohti ja parandab väliskaubanduse bilanssi,“ ütles minister.

Eraldi tõi Parts välja Eestit Euroopaga ühendava Rail Balticu uue raudteeühenduse ehituse. „Ühistransport on alati keskkonnasõbralikum kui erasõiduki kasutamine ja plaanitava Rail Balticu liini puhul – ka mugavam. Kui me räägime suurtest investeeringutest rohelisse transporti ja uudsest mõtlemisest, siis Rail Baltic seda just ongi,“ lausus Parts.

Parts osaleb 24.-25. oktoobril Hiinas Chengdus Euroopa Liidu liikmesmaade ja Aasia riikide vahelisel transpordiministrite tippkohtumisel ASEM (Asia-Europe Meeting).