Parts toetab kohustuslikku dividendi
“Arvan, et mingil määral tuleb olemasolevat regulatsiooni siiski täiendada,” selgitas aga Parts pärast kohtumist oma seisukohta.
Parts ei nõusutnud arvamusega, et selline säte oleks vastuolus Eesti praeguse majanduspoliitikaga ettevõtluse reinvesteeringute maksuvabastusest. Tema sõnul tuleks mõelda rohkem positiivsele tendentsile, kus rohkem inimesi hakkab mõtlema oma säästude paigutamisele ettevõtlusesse.
“Mina jälgiksin pigem filosoofilist eesmärki nn rahvakapitalismi soodustamiseks,” lausus Parts. See on ühiskondlike hoiakute kultiveerimine, kus saadakse aru, et oma säästusid ei pea ainult deposiitidesse ja võlakirjadesse panema, vaid seda saab teha ka usaldusväärsetesse ettevõtetesse investeerides. “Tähtis on arusaam, et ettevõtlus ei ole vaid väheste uljaste ja rikaste asi, vaid et ka tavaline inimene, olemata näiteks ettevõtte tippjuht, saab ettevõttesse raha paigutada,” lausus Parts.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens on äriseadustiku muudatust kaitstes öelnud, et juhul kui ettevõte dividende ei jaga, puudub väikeaktsionäridel võimalus saada oma aktsiatelt kasu ja tihti puudub ka võimalus oma aktsiaid müüa.
Seaduse muutmise täpse vormi üle on Juhan Partsu sõnul praegu veel valitsuse seisukohalt vara rääkida.
Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul selgitati kohtumisel peaministrile, et ka praegu on aktsionäridel äriõiguse ja võlaõiguse valguses mitmeid võimalusi oma huvide kaitseks. Kas või aktsionäridevahelise lepingu kaudu. Kui aga valitsus ja Riigikogu peavad seda vältimatuks, siis ei tohiks dividendide väljamaksmist nõudvate aktsionäride piirmäär olla üle 2/3. Eelnõu kirjutamisel on kaalutud ka ¾ kehtestamist.
Lumani sõnul läheks see vastuollu praeguse seadusandliku tavaga, kus enamik otsuseid võetakse vastu tavalise häälteenamusega ning sensitiivsemad küsimused 2/3 piirmääraga.
Reformierakonna liige Jürgen Ligi lausus, et esialgu oli Reformierakond äriseadustiku muutmise vastu. “Kui selle dividendide sundjagamise ideega avalikkuse ette tuldi, siis oli esmane mulje väga kole. Kartsime taganemist investeeringute tulumaksuvabastuse põhimõttest,” märkis Ligi. Tema sõnul oli aga justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna Äripäevas ilmunud kommentaar sisukas ja pani mõtlema (vt “Aktsiaseltsi mõte on dividende teenida” — ÄP 25.05.2004). “Väikeaktsionäridele n-ö külma tegemine on tänases Eestis reaalsus. Justiitsministeeriumis valminud äriseadustiku muutmise ideed tasub tõsiselt kaaluda,” ütles Ligi.
Eilsele kohtumisele ei kutsutud Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsiooni. Viimase volikogu liige Ain Kabal ütles, et nemad on dividendide sundmaksmisele tungivalt vastu. “Väikeinvestorid ei ole nii saamatud, et ei saa ise enda kaitsmisega hakkama,” lausus ta. “Teiseks ei panegi mõistlik investor oma raha sinna, kus see on ohus.”
Eile toimunud peaminister Juhan Partsi ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajate kohtumisel andsid ettevõtjad oma toetuse tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse käivitamisele Eestis, teatas valitsuse pressiteenistus.
Ettevõtjad pidasid oluliseks, et tööõnnetustega seotud kindlustusrisk ei jääks täies mahus kanda tööandjale.
Teine oluline teema kohtumisel oli valitsuse uued tööturu meetmed. Kohtumisel osalenud sotsiaalminister Marko Pomerants tutvustas ümarlauas osalejatele tööturu meetmete kontseptsiooni, mida valitsus hakkab arutama oma neljapäevasel kabinetiistungil.
Uue tööhõivestrateegia eesmärgiks on saavutada kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatus, ennetada pikaajalist töötust ning toetada pikaajaliste töötute ja tööturult tõrjutute töölesaamist.
Peaminister Juhan Partsi sõnul on positiivne, et ettevõtjad toetavad valitsuse kava laiendada praegust tööturumeetmete valikut. “Uus lähenemine tööturule peab vähendama Eestis tööpuudust ning toetama riigi majanduse arengut,” lisas Parts.
