Pealinn: monopolide seadus võib tavainimese jaoks hoopis hindu tõsta
„Vee hinnad on olnud piirkonniti liiga madalad,“ kommenteerib Eesti vee-ettevõtete liidu juhatuse esimees Veiko Kaufmann. „Asi peab olema jätkusuutlik.“ Nii võibki juhtuda, et uue seaduse järel, kui kogu sektor peaks praeguselt subsideeritud mudelilt üle minema klassikalise ettevõtluse mudelile, osutub enamus vee-ettevõtjaid miinuses olevaks.
Nii võib uus seadus hoopis anda hoo hinnatõusule. Ka ühtlustuvad vee hinnad eratarbijatele ja asutustele, mis tähendab, et eratarbijale hind tõenäoliselt tõuseb. „Hinnad on ühtlustunud juba praegu umbes pooltes vee-ettevõtetes,“ nendib Kaufmann. Kui seni kehtis Tallinnas ja mitmes muus linnas kodumajapidamistele odavam vee hind kui tootmisettevõtetele ehk sisuliselt subsideeriti mitmes linnas vee hinna osas eratarbijaid ettevõtjate arvelt, siis tulevikus see võimalus kaob.
Ka Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp on meedias viidanud tekkida võivale olukorrale, kus konkurentsiamet nõuab tööstustarbijale vee hinna alandamist ning kodutarbijale tõusu. Kapi sõnul tuleks kahe tarbijarühma erinev hinnakiri kaotada, see tähendaks kahele kolmandikule Tallinna vee-ettevõtte klientidele loodetud hinnalanguse asemel aga hinnatõusu, mis võib küündida koguni 30–40 protsendini.
AS Tallinna Küte ja AS Eraküte juhatuse liikme Priidu Nõmme sõnul nende tuleviku hinnakujundust uus seadus suurt ei muuda, kuna konkurentsiamet on alati teostanud riiklikku järelevalvet soojaettevõtete majandustegevuse üle. Seal hulgas ka läbi vaadanud ja analüüsinud kaugkütteettevõtete hinnataotlusi.
Ka Eesti Energia hinnakujunduses ei peaks monopolide seadus midagi muutma. „Elektrihinnad on konkurentsiameti järelevalve all juba aastaid,“ selgitab Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
