Peremees varastab metsa

Metsavargused pole niivõrd materiaalne, kui sotsiaalne probleem, kuna annab hõlptulu töötutele, kes enam muud teha ei soovigi. Suured mihklid töötute abil rüüsteraideid tegema on metsaomanikud ise.

Keskkonnainspektsiooni andmetest nähtub, et metsavargad ja metsaomanikud raiuvad seadust rikkudes juba enam-vähem ühepalju. Selle aasta esimeses kvartalis tekitasid vargad keskkonnakahju 15,7 miljoni krooni eest ja omanikud 14,5 miljoni krooni eest.

“Kui varas tekitab koorma-kahega keskkonnakahju umbes 80 000 krooni väärtuses, siis erametsa omanik tekitab tunduvalt suuremat kahju,” seletab keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa osakonna juhataja Andrus Simson. “Meie kandis pole miljoni krooni suuruse kahju tekitamine erametsas enam haruldus.”

Võrumaa maakohtu kohtuniku Vambola Olli sõnul ajavad osava jutuga metsaärikad sageli metsaomaniku segadusse. “Tean juhust, kus omanik sõlmis tasuta kasutusvalduse lepingu ehk nõustus kõigega, mis tema kinnistul tehakse,” meenutab Olli.

Võrumaal Vastseliina vallas asuva saeveski OÜ PNK Grupp juhataja Aivar Kelder on veendunud, et suur hulk kirja läinud metsavargustest erametsas on tegelikult metsaomanike endi lavastatud. Omanik tellib raiemehed: kuigi mind pole lähinädalal kohal, olge, mehed, head, võtke puud maha.

Puud maas, pistab omanik kisama — vargad tema metsa ära rüüstanud! Keskkonnainspektsioon arvutab keskkonnakahjud, omanikul on omanikukahju korvamiseks õigus palgid müüa. Tundmatut varast üldjuhul ei tabata ja keskkonnakahju pole kelleltki sisse nõuda.

Andrus Simsoni sõnul kasutatakse erametsade ebaseaduslike raiete puhul sageli paadialusest tankisti. “Ebaseadusliku raie organiseerijad kaovad nelja tuule poole,” nendib Simson. “Keskkonnakahjude eest jääb vastutama metsaomanik ehk paadialune, kellelt pole midagi võtta.”

Metsamaade kokkuostmisel kasutatakse tankistidena ka 18-19aastasi noormehi. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhataja Endel Visnapuu avaldab imestust, miks metsamaade müüjad ei tunne huvi, kuidas on poisikestel maa ostmiseks välja käia suur hunnik raha.

Visnapuu sõnul pole haruldus, kui metsamaa ostetakse sisuliselt omaniku enda raha eest ära. “Ostja lubab tehingu eest tasuda paari kuu pärast,” selgitab Visnapuu. “Selle aja jooksul võetakse kinnistul olev mets maha, tehakse rahaks ja makstakse omanikule.”

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peadirektori Andres Onemari andmeil varastatakse endiselt ka riigimetsadest. Aastas varastatakse riigimetsa sama palju, kui on RMK 1,5 päeva käive, s.o ligi 6 miljoni krooni väärtuses. “Kui metsal on maine, et seal käib ainult varastamine, tõmbab see meie metsanduse ja puidutööstuse väärtust alla ka rahvusvahelisel turul,” sõnab Onemar.

Kohtunik Vambola Olli tähelepanekute kohaselt on lihtsakoeliste metsavarguste kõrgperiood möödas. Tema sõnul muutuvad metsarikkumistega seotud kohtuasjad järjest keerulisemateks. “Raha paneb ajud tööle,” räägib Olli. “Metsapetturite jaoks on aidanud skeeme punuda advokaadidki.”